- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,84
- DOW 30−0,04%53 548,66
- Nasdaq −0,5%26 409,13
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,82
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,84
- DOW 30−0,04%53 548,66
- Nasdaq −0,5%26 409,13
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välisinvestorid pole rahul Eesti maksusüsteemi ja konkurentsiga
Välisnvestorite silmis on Eesti paremuselt kolmas investeerimiskeskkond Tšehhi ja Poola järel, paraku ei soosi meie maksusüsteem ja konkurentsitihedus siseturul selle positsiooni hoidmist.
Saksa-Balti Kaubanduskoja korraldatud konjunktuuruuringus seati paremusjärjestusse kokku 21 riiki. Küsitluses osales rohkem kui 184 ettevõtet Eestist, Lätist, Leedust ning 1698 ettevõtet 16st Kesk- ja Ida-Euroopa riigist. Tulemused on kõnekad: 88% küsitletud ettevõtetest investeeriks ka sel aastal Eestisse, samas ei ole 63% rahul meie maksureformiga. Eestlased ise leiavad, et meie investeerimiskeskkond on parim võimalikest.
Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti büroo juht Tarmo Mutso ütles, et Saksamaad huvitab eriti meie e-riik ja avaliku sektori reformimisel võetakse Eestit eeskujuna. Meil on hea maine, samas reaalseid lahendusi rakendama hakata on keeruline ja küsimus jääb, kuivõrd meie IT valdkond saab Saksamaale laieneda.
Investorid ei pääse löögile
Uuringust jäi kõlama, et Eesti peab pöörama suuremat tähelepanu tootlikkusele ja kvalifitseeritud tööjõule ning parem saaks olla maksusüsteem.
Kuna meie turg on väike ja sisetarbimise poolest konkurentsitihe, peab siia tootmisettevõtte loomiseks väga spetsiifiline põhjus olema. „Madalast bürokraatiatasemest ja tehnoloogilisest suutlikkusest hoolimata on Eestis müümine keeruline,“ osundas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ühele kortsule meie muidu kenas näolapis.
EASi Välisinvesteeringute Keskuse direktor Allan Selirand tõi eeskujuks Saksamaa enda, kus siseriiklike investeeringute pärast konkureerib iga regioon. Riigis on 25 välisinvesteeringute keskust, igal regioonil oma lisakeskused. „Seal tuleb eristuda. Peame eeskuju võtma ja tegema märksa rohkem kui siiani,“ motiveeris Selirand.
Välisinvesteeringute meelitamiseks peaks Seliranna soovitusel püüdlema kompleksse Industry 4.0 mugandamisele. Tootmistehnoloogia ei saa jääda vaid ühe või teise ettevõtte tasemele, vaid peab saama väljakutseks komplekstehastele. „Saksamaal on selleks kõrge valmidus. Meie välisinvesteeringud peavad siia rohkem komplekse mugandama,“ leidis Selirand.
Maksusüsteem peletab välisettevõtjat
Eesti maksusüsteem ei ole sakslaste jaoks teab mis ligitõmbav. Estonian Celli finantsdirektor Siiri Lahe tõi esile energiamaksud.
"Oleme energiaintensiivne tööstus – maksame ainuüksi 4-6 miljonit eurot aastas energia eest rohkem kui maksavad sarnased tehased meie konkurentriikides mujal Euroopas. Elektri aktsiisi alandamine oleks esimene samm konkurentsivõime tõstmisel,“ tõi Lahe näite.
Samas märkis ta, et suures plaanis pole Eesti investeerimiskeskkonnal viga midagi, selle kinnituseks vihjas Lahe Estonian Celli taskus olevale rohkem kui 17 miljonilisele investeerimispaketile. Investori luba see ellu viia on olemas koheselt, kui elektriaktsiisi alandamise kohta seadusemuudatus vastu võetakse.
Hetkel kuum
Selirand ütles, et liigne maksudega mängimine on tüütu isegi juhul, kui muudatustel on investoritele positiivne mõju. „Küsimus on, kuidas neid kommunikeeritakse. Pidevad muutused muudavad süsteemi raskemini hoomatavaks,“ põhjendas Selirand.
Tuleb tööjõud, tulevad ka investeeringud
„Pole mõtet ehitada kasvuhoonet kuule, kui seal pole vett. Samamoodi pole mõttekas ehitada Eestisse tehast, kui sinna pole tööle panna kedagi, kes mõistaks riistvaraga ümber käia,“ ütles Selirand. Kvalifitseeritud tööjõu nappus on üks peamistest põhjustest, mis tekitab investorites kõhklusi Eestis kanda kinnitada.
Üldine seisukoht oli, et kogu tootmine peaks liikuma suurema automatiseerituse poole.
Seotud lood
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele