Tallinna Sadam valmistub kinnisvaraarenduseks

Möödunud aasta lõpuks valmis täiendatud ja kohandatud Vanasadama arendusplaani visioon ehk Masterplaan 2030, kuid avalikult esitletakse plaani alles mõne aja pärast. Võrreldes augustis avalikustatud Zaha Hadid Architects büroo võidutööga on Ütsi sõnul põhiidee jäänud samaks, kuid rohkem on rõhku pandud sadamaala ühendamisele ülejäänud linnaruumiga ehk et juba algfaasis saaks paika kõik ühendusteed ja tänavad.

“Sadam on praegu mõeldud eelkõige laevale minekuks ja tulekuks, kuid eesmärk on seda muuta. See on justkui uue linnaosa rajamine, kus võimalused ja väljakutsed on suured, kuid samas ka vastutus on ääretult suur,” lisas ta.

Üts märgib, et praegune hoonestus ei tohiks planeerimisel olla suur takistus, kuna ala on valdavalt hoonestamata. “Põhjakvartalis on näiteks ees veoautode parkla. Lootsi kvartali kõrval on vanad paekivist laohooned, mis on plaanis tulevikus kavasse integreerida ning teha neile juurde- ja pealeehitusi. Veel on mõned üksikud laohooned, mille kohta peab tulevikus vaatama, mida peale hakata.”

Vanasadama ala kujundamisel on võetud õppetunde Hamburgi linna näitest, kus ehitatakse sarnast linnakut Elbe jõe äärde. HafenCity kvartali idee sai alguse juba 2000. aastal, kuid arendusplaanid kestavad veel vähemalt 2025. aastani. Peamist tähelepanu on seal köitnud aga Euroopa üheks uhkemaks kontserdimajaks tituleeritud Elb­philharmonie pikale veninud ehitus. Ka Vanasadama kontekstis on juba pikemat aega räägitud ooperimaja võõrustamisest. Piret Üts märkis, et kui riigi huvi peaks konkretiseeruma, siis sadam on ideele endiselt avatud.

Mitte ainult turistidele

Praeguse seisuga on kavandatud nii, et elamukvartal peaks jääma eelkõige lõunapoole; tulevase kruiisiterminali ja linnahalli vahelisse põhjakvartalisse on planeeritud eeskätt ärikvartal, meelelahutus, majutus ning mingil määral ka kaubandust, kuid mitte eraldiseisvaid suuremaid kaubanduskeskusi. Samuti on mõttes luua Admiraliteedi basseini äärde midagi linnaväljaku sarnast, et ala ei jääks liialt turistidekeskseks.

“Me püüame luua segakasutust – meil pole alasid, mis oleks mõeldud vaid turistidele,” selgitas Üts.

Tulevikus valmiv Reidi tee, mis peaks ­aitama sadamast minevat ning sinna tulevat autovoogu suunata, võib Zaha Hadidi algse plaani hinnangul kujuneda hoopis barjääriks linna ja sadama vahel. Üts märkis, et neid tegureid on planeerimisel ka arvesse võetud.