- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,02%7 729,25
- DOW 300,16%53 654,78
- Nasdaq −0,28%26 468,14
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,91
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,02%7 729,25
- DOW 300,16%53 654,78
- Nasdaq −0,28%26 468,14
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,91
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ettevõtjad kohtusid USA äriliidrite ja kaubandusministriga
Esmaspäeval Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpiga kohtuma sõitnud Kersti Kaljulaidiga olid kaasas ka kolme Eesti ettevõtte esindajad. USA on oluline sihtturg nii roboteid tootvale Cleveronile kui ka kaitsetööstuse ettevõtetele.
Kuigi Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht Ingvar Pärnamäe, Intertrust Technologiesi asepresident Rainer Sternfeld ning Cleveroni juhatuse liige Indrek Oolup president Trumpiga ei kohtunud, astuti üles USA-Balti ärifoorumil Business Summit. Teisipäeva pärastlõunal Ameerika Ühendriikide Kommertskojas toimunud üritus võõrustas sadakonda kõrgetasemelist osalejat. Meie riigipea koos nimetatud ettevõtjatega surusid kätt nii USA äriliidritel kui ka kaubandusminister Wilbur Rossil.
USA jaekaubanduses teevad ilma Eesti robotid
Rainer Sternfeld kõneles peamiselt sellest, miks USA ettevõtted investeerivad Baltimaadesse ning millistes valdkondades peaks koostöö süvenema.
Ingvar Pärnamäe sõnul on USA kui ka Balti riigid Eesti kaitsetööstuse jaoks olulised sihtturud, kus soovitakse oma äritegevust laiendada.Pärnamäe sõnul saab selliste kohtumiste mõju olla ainult positiivne, isegi kui see ei väljendu kohestes müügitehingutes.
„Oluline on luua usaldusfoon pikaajalisteks suheteks. Kuna kaitsetööstuse valdkonnas liiguvad asjad teinekord üsna aeglaselt, siis on see meie jaoks väga oluline,“ rõhutas ta.
Milrem ASi juhatuse esimehe Kuldar Väärsi sõnul on Eesti võitnud USA kaitsejõudude usalduse tänu tipptasemel küberkaitsele, samuti mehitamata kaitsetehnikale.
„Meie juhtivad küberkaitse ettevõtted teevad koostööd nii Ühendriikide ettevõtete kui otse valitsusega,“ märkis Väärsi.
ASi Cleveron juhatuse esimehe Arno Küti sõnul oli Indrek Oolupi osalemine kohtumisel ühest küljest viisakusvisiit, teisalt oli sama reisi käigus plaanitud mitu ärikohtumist. Sest USA on väga oluline sihtturg.
„Cleveroni robotid töötavad rohkem kui 200 Walmarti supermarketis ning on USAs palju tähelepanu saanud. Meie tehnoloogia vastu tunnevad huvi teisedki USA suured jaekaubandusettevõtted,“ märkis Kütt.
Relvajõud saavad USA riigikassast tuge 170 000 eurot
Teisipäeval võtsid Donald Trump, Kersti Kaljulaid, Raimonds Vejonis ja Dalia Grybauskaite vastu ühise julgeolekudeklaratsiooni, mille kohaselt eraldab USA tänavusest eelarvest kolmele Balti riigile 170 000 euro suuruse toetuse relvajõudude tugevdamiseks.
Hetkel kuum
Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sanga sõnul on 100 miljonit dollarit sellest mõeldud suurekaliibrilise laskemoona hankimiseks ja üle 70 miljoni väljaõppe- ja varustusprogrammidele. Toetused jagatakse kolme riigi vahel. Ministeeriumi väitel hanked osaliselt juba käivad, kuid tarnete täpne aeg on veel selgumas.
„Selle summa eest on võimalik hankida USAst meile vajalikke kaitseotstarbelisi vahendeid. Eesti on otsustanud hankida laskemoona tankitõrjekompleksidele Javelin, 155 mm suurtükimoona ning luurevahendeid,“ sõnas Sang.
Kuna raha on eraldatud Ameerika Ühendriikide riigieelarvest, jäävad ka Eesti kaitsetööstuse ettevõtete tooted-teenused sellest puutumata.
„Rahastus tähendab hankeid USA tootjatelt ning koolitusi USA relvajõudude väljaõppesüsteemis,“ lisas Sang.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele