- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,66%66 294,22
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,59
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,66%66 294,22
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMF soovitab riigieelarvega hoogu pidada
Riigi eelarvepoliitika võiks olla rohkem kooskõlas valitsevate majandustingimustega, rääkis IMFi Eesti delegatsiooni juht Cheikh Anta Gueye esmaspäeval visiidist kokkuvõtet tehes. Möödunud aasta eelarve puudujääk oli vaid 0,2 protsenti, kuid samas oli selle näitaja taga ka tavalisest suurem maksulaekumine, märgiti IMFi avalduses.
Küsimusele, kas Eesti võlakoormuse juures on ühe tsükli jooksul struktuurselt tasakaalust väljas eelarve üldse ohu allikas, vastas Cheikh Anta Gueye, et otsest ohtu ei ole näha. Vajadus kasvupotentsiaali suurendada ja Lääne-Euroopale järele kasvada on mõistetav, kuid eelarvepoliitika peaks seejuures hoidma neutraalset positsiooni.
IMF prognoosib, et Eesti majandus kasvab
2018. aastal ligi 4 protsenti
2019. aastal 3,25 protsenti
IMFi seisukohast tulebki Eestil jätkata tootmispotentsiaali toetavate investeeringutega, kuid vähem prioriteetsed kulutused, eriti ehitussektorile avalduva survega investeeringud võiks edasi lükata.
Rahandusminister Toomas Tõniste kinnitas, et tasakaalus eelarve on eesmärk ning täpsema ülevaate saab lähikuudel riigieelarvestrateegia koostamise järel. "Ootame huviga IMFi lõplikku aruannet ja ka soovitusi investeerimisvõimekuse suunamiseks õigetesse projektidesse," lisas minister.
IMFi ettevaatlik soovitus eelarvekulutused üle vaadata on vesi ka keskpangale, mis on valitsuse eelarvepoliitikat juba mõnda aega kritiseerinud. Esialgu jääb ka Eesti Pank ootama, kuni IMF täpsemate ettepanekutega raporti valmis saab, kuid üldiselt ollakse nõus sellega, et tuleb olla ettevaatlik riiklike investeeringutega, rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson.
"Kui palju eelarve peaks plussis olema, selleks tuleks enne näha, kui suur SKT positiivne lõhe on, aga ilmselt võiks olla väikeses nominaalses ülejäägis, kas see on nüüd 0,5 protsenti SKTst või mingi muu arv, seda on veel vara öelda," kommenteeris Hansson.
Maksumuudatusi IMF rohkem Eestil teha ei soovitanud, märkis vaid, et maksuerisuste loomist võiks ka edaspidi vältida ning kaaluda tuleks turuhinnale vastavat maamaksu.
Soovitus jätkata reformidega
Soodsat majandusolukorda soovitas IMF ära kasutada uute struktuurireformidega jätkamiseks, eriti kuna peamine siseriiklik majandusrisk on tööhõive kasvu aeglustumine.
Küsimusele, kas Eestil on enam siseriiklikult kuskilt töötajaid tööturule juurde tuua, vastas Cheikh Anta Gueye, et IMFi hinnangul ei ole Eesti reformidest tõusva kasu potentsiaal veel lõppenud, kindlasti peab jätkama töövõimereformiga, kuid rohkem tegeleda ka soolise palgalõhega, kaaluda pensioniea tõstmist ja parandada teadus-arendustegevust.
Ka Hansson märkis, et tööturg seab piirangud tootmise edasisele laiendamisele. "Ettepoole vaadates majanduskasv aeglustub, eelmine aasta kasvas pea 5 protsenti, kuid tuleval on oodata, et ainult 3,25. Oleme nõus, et tootlikkusele suunatud reformidega tuleks jätkata, sest katust võiks parandada, kuni päike paistab," ütles Hansson.
Hetkel kuum
Pangandussektoril probleeme ei ole
Finantsstabiilsuse näitajad osutavad tugevale pangandussüsteemile, head on nii kapitaliseerituse, likviidsuse kui ka tulutase, märgitakse IMFi avalduses. Fond soovitab küll tähelepanelikult jälgida makrofinantsnäitajaid ja vajadusel kiirelt samme astuda. Ardo Hansson märkis ka, et erinevalt võib-olla mitmest teisest riigist ei ole Eestis olnud suuri probleeme väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel näiteks laenude saamisel.
IMF märgib avalduses ära ka rahapesuvastase võitluse, kuid Cheikh Anta Gueye kinnitas, et IMFi delegatsioon leidis, et järelevalveinstitutsioonid on Eestis tugevad. "Me vaatlesime seda teemat piirkonnas varem toimunud sündmuste taustal, kuid nägime, et järelevalveasutustel on tugev raamistik nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks, soovitame vaid selle tööga jätkata, ning kokkuvõttes leidsime, et ühtegi murekohta siinkohal Eestis ei ole," rääkis ta.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele