Eelmisel, nagu ka varasematel aastatel, tuli Läti ettevõtetesse kõige sagedamini investeeringuid Venemaalt - mullu kokku 1002 korral, kirjutas Läti majandusleht Dienas Bizness. Teisel kohal oli Leedu 455 investeeringuga.

- Kõige rohkem välisinvesteeringuid Läti ettevõtetesse tuleb Venemaalt.
- Foto: PantherMedia/Scanpix
Võrreldes 2016. aastaga oli venemaalaste investeerigute arv vähenenud 263 võrra, samas aga püsis Eestist ja Leedust pärit rahastuste hulk muutumatuna, kirjutas väljaanne.
Mullu kasvas Ukraina investeeringute arv - aasta varasemalt 309 korralt 331-le. Valgevenelased investeerisid aga 224 korral (36 rahastust vähem kui aasta eest).
Ehkki Vene investeeringuid oli arvuliselt kõige rohkem, siis kõige suuremaid summasid panustasid Hollandi ettevõtjad - mullu 217,66 miljonit eurot. Rootslased süstisid Läti firmadesse 206,65 miljonit, venemaalased olid 54,28 miljoniga kuuendal kohal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muutumatuna püsib ka see, et topis troonivad riigid, mida tuntakse kui Euroopa maksuparadiise - Holland, Küpros ja Luksemburg, nentis DB.
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.