Macronilt julged mõtted tugevama liidu jaoks

Väljakutsed kliima soojenemisest rahvusvaheliste tehnoloogiafirmade õiglase maksustamiseni on kõik valdavalt seda laadi, millega ükski riik omal käel üksi toime ei tuleks, osutas Macron.

Euroopa Liit oma praegusel kujul on aga tihti liiga aeglane, liiga ebaefektiivne ja liiga nõrk. Ja vaenu külvav natsionalism on jälle tagasi.

„Me arvasime, et minevik ei kordu. Arvasime, et oleme õppetunni saanud,“ rääkis Macron Saksamaal äsja toimunud valimiste järel, kus esimest korda enam kui poolesaja aasta jooksul pääses parlamenti paremäärmuslik partei. Macroni sõnul on taoliste arengute põhjuseks pimedus. „Me oleme unustanud Euroopa projekti kaitsta,“ ütles ta.

Macron esitas rea konkreetseid ettepanekuid, millest nii mõnigi on selgelt vastuoluline ja poleemikat tekitav. Näiteks ettepanek kehtestada finantstehingute maks Euroopa Liidu tasandil, et sellest rahastada arenguabi migratsiooni lähteriikidele Aafrikas.

Uue presidendiga on Prantsusmaa aga lauale pannud julge terviknägemuse, õigustas Macron, kutsudes debatile ja koostööle. Sest Euroopal pole loota ei Aasiale ega Ameerikale, kui tahetakse kaitsta oma suveräänsust, ehk ise otsustamise õigust, oma elustiili ja väärtusi.

„Ja mida ma tahan näha Euroopas, sellega olen algust teinud Prantsusmaal,“ ütles Macron ilmse vihjega tööturu- ja muudele majandusreformidele, mis peavad Prantsusmaa majanduse jalule aitama ja rahaliidu tingimustes paremini toimima saama. Ühisraha euro on Macroni nägemuses Euroopa projekti süda ja kese, mis annab võimaluse maailmas kaasa rääkida ühes kaalukategoorias Hiina ja USAga. „Euroopa peab olema majanduslik ja rahanduslik suurvõim,“ ütles ta.

Rahaliidu reformil peatus Macron suhteliselt põgusalt. Eelkõige rõhutas ta reformide vajadust liikmesriikide tasandil, mis on olnud ka Saksamaa seisukoht, kellega Macron loodab tihedale koostööle. Ent euroalal võiks olla ka oma eelarve, millest rahastada investeeringuid ja leevendada majanduskriiside negatiivset mõju. Ja sellise eelarve rahastamiseks võiks kehtestada uue maksu.

Macron rääkis oma kõnes palju vajadusest vähendada ebavõrdsust. Seda eesmärki teenib ka tema aktiivsus ELi töötajate lähetamise direktiivi muutmiseks, et lõpetada taolisel moel „sotsiaalne dumping“. Pigem peab püüdma sotsiaalseid standardeid lähendada – näiteks kehtestades kõigis liikmesriikides miinimumpalga, mis arvestaks kohalikku elatustaset. Ka väga erinevad maksumäärad ei ole head. „Euroopa Liidus ei saa meil olla nii suured erinevused,“ ütles ta. „See nõrgestab kogu Euroopat.“

Nii võiks juba järgmises ELi eelarveraamistikus olla paigas ettevõtte tulumaksu miinimum- ja maksimummäär. Riigid, mis sellega ei nõustu, ei peaks saama ELi struktuuritoetusi. „Ei saa nii, et võetakse vastu Euroopa Liidu abiraha, kuid mängitakse teiste riikide vastu,“ ütles Macron.

Macron pakkus välja rea uusi institutsioone, mis võiksid korraldada nii ühtset välispiiri kaitset ja võitlust terrorismiga kui ka edendada innovatsiooni ja digipööret majanduses. Ka pagulaspoliitika võiks koonduda ühte instantsi ja järgida ühesuguseid reegleid.

Kõiki neid ja muid ideid saavad ELi valitsusjuhid Macroniga arutada juba neljapäeval ja reedel Tallinnas toimuval tippkohtumisel.