Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maag: eesmärk on Terega ühte heita
ASi Maag Grupi nõukogu esimehe Roland Lepa sõnul on Oliver Kruuda koondumiseks rohelise tule andnud ning pärast konkurentsiameti luba läheb käiku juba konkreetsem koondumise plaan.
Jah, vastab tõele. See käik on esimene samm sinnapoole, et saada ASi Tere omanikuks. See tehing vajab konkurentsiameti luba. Kavatseme lähipäevil esitada koondumisloa taotluse ja enam-vähem nelja kuu pärast võiks vastus käes olla – siis läheme ostuga edasi.
Ja AS Tere ja Oliver Kruuda on asjale rohelise tuli andnud?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõigile asjapooltele sobib, kui see uudis ilmus. Seal olid DNB ja Nordea pank, Oliver Kruuda ja meie ja rahastaja Swedbank.
Lõppeesmärk on koondumine?
Absoluutselt.
Mis summa eest te need laenud ära ostsite?
Ma saan aru küll, et see pakub inimestele kõige rohkem huvi, kuid see on meil lepingus mustvalgel rasvaselt kirjas, et me sellest ei räägi ja seda ei kommenteeri.
Kuidas te koondumist ette kujutate?
Teate, see on ärisaladus (naerab). Ma ei saa suurt midagi enne öelda, kui on konkurentsiametilt koondumisluba käes.
Mis saab siis, kui Kruuda mõtleb ringi ja otsustab, et ta ei taha müüa?
Vaadake, seal on kolmepoolsed lepingud – see pole enam võimalik.
Kuhu plaanite hakata toodangut pärast koondumist müüma, kas sihikul on ka välisturge?
Me ei saa täna rääkida, mis või kus. Ma Teret seest näinud ei ole. Ma tegelikult ei tea, mis seal majas toimub. Ma tean seda, et Terel on piisavalt võimsust, et kui panna kõik piimatööstused kokku ja Tere sinna otsa, siis Eestis on töötlemisvõimsust küll. Tere on pikka aega olnud majanduslikult raskes seisus ja põllumeestel pole usaldust, et sinna piima viia. Sellepärast põllumees viibki piima Leetu. See meie häda ongi – põhiprobleem pole see, mis räägitakse, et põllumehed võiksid oma tööstuse ehitada, probleem on see, et Tere töötab alakoormusega.
Meil on Soomes lihatööstus. Pärast Vene embargot on Euroopa Liidus sealiha ülejääk päris suur. See oli mitu aastat, Soome oli sellega tegelikult väga hädas. Nende sealiha eksport Venemaale oli päris suur. Ja kui midagi on üle, siis on suur hinnasõda. Eks me hetkel seal „sõjatandril“ olemegi. Ega me ei läinud Soome selleks, et seal finantsinvestorina kolm-neli aastat kükitada ja siis edasi müüa. Me läksime strateegilise investorina, meid Soome turg huvitab. Me sattusime lihtsalt valel ajal sinna. Aga ega me eestlase jonni ei jäta.
Millal te saate meile koondumisest rohkem rääkida?
Kohe, kui on koondumisluba käes. Siis saame juba plaane sättida.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.