See terasgigant pole eriline ainuüksi oma mõõtmete poolest, vaid ka seepärast, et selle loomisel kasutati uusimaid tehnoloogiaid ning selle hind on võrreldav kosmoseprojektiga, rõhutab EBRD.
Sarkofaag katab umbes 180 tonni tuumkütust uraan-235, 70 000 tonni radioaktiivselt saastatud metalli, betooni ja klassimassi ning 35 tonni radioaktiivset tolmu, mille aktiivsus on üle 2 miljoni kürii ning selle kaitsetoime peaks kõigi eelduste kohaselt kestma järgmised 100 aastat.
Lekkiva sarkofaagi asemele uus

- Tšernobõli neljas reaktor pärast plahvatust.
- Foto: Novarka koduleht
Tšernobõli tuumajaamas puhkes tulekahju 26. aprillil 1986. Mõni kuu pärast sajandi suurimat tehnoloogiakatastroofi ehitati neljanda energiaploki kohale betoonsarkofaag, mis pidi vastu pidama 30 aastat. Kuid üpris kiiresti selgus, et isegi see kaitseehitis, millele läks sadu tuhandeid tonne betooni ja metallkonstruktsioone, ei suuda peatada selle all oleva rajatise surmahingust – sarkofaagisse tekkisid praod ja mõrad, mis üha levisid.
Seepärast sõlmisid Ukraina valitsus, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Prantsuse konsortsium Novarka aastal 2007 lepingu, et ehitada uus sarkofaag.
Ehitusega alustati 2012. aasta aprillis. Ehitusplats oli ohutus kauguses vanast sarkofaagist, mille ümber olid kõrged kiirgusnäitajad. Just vana sarkofaag muutis uue ehitamise märkimisväärselt keerukamaks: uus konstruktsioon nihutati lõpuks neljanda energiaploki kohale erirööbastel – kiirusega 6 meetrit päevas.
Tšernobõli tuumajaama hermetiseerimistööd on plaanis lõpetada 2017. aasta sügisel.