• OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
  • OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,35
Valitsuse laual on ettevõtlusminister Liisa Oviiri plaan teha KredExist riiklik arengupank, mis võib saada kinnitust juba lähema kuu jooksul. Erapankade praegused ja endised juhid laidavad plaani maha.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir.
  • Ettevõtlusminister Liisa Oviir.
  • Foto: Andras Kralla
KredExist pangaks ümberkujundamise idee kerkis avalikkuse ette talvel, kuid sellest on räägitud juba aastaid. Pangaplaani on heaks kiitnud ka väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon, kes on näinud lootust leida sealt endale täiendavaid rahastusvõimalusi. Nüüd on riigipanga idee jõudnud valitsuse lauale. 
„Ma näen ideaalis, et KredEx peaks pakkuma selliseid finantsinstrumente, kus finantsturg veel ei toimi või teatud juhtudel enam ei toimi,“ selgitas Oviir uue panga loomise põhjusi. Kui KredEx soovib tulevikus kaasata raha rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt või leida täiendavaid investeeringuid või teisi turu osapooli, siis oleks Oviiri sõnul vajalik minna üle sihtasutuse vormist aktsiaseltsi või äriühingu vormi. „Ma usun, et selle kokkuleppe me saavutame lähima kuu jooksul,“ märkis Oviir, pidades silmas valitsuse heakskiitu.   
KredExist panga tegemise mõte sai Oviiri sõnul alguse vajadusest rahastamistoodete järele, mida kommertsturg praegu ei paku, alustades mikrokrediidist ja lõpetades pikaajalise tööstuslaenuga. „Need on need asjad, mis on vajalikud ettevõtjatele, aga on vajalikud ka riigile ettevõtluskeskkonna arendamiseks,“ toonitas Oviir. See ei ole kuidagi turule lisaks trügimine, vaid eesmärk on aidata ettevõtjat seal, kus on vaja, lisas ta.
Tulevik võiks olla see, et pakkuda ettevõtetele finantseerimist senisest veelgi suuremas mahus. Loomulikult nendes niššides, kus eraturg ei ole valmis seda mõistlikel tingimustel tegema.
Lehar Kütt,
KredExi juht
KredEx kui iseseisev finantsasutus
KredExi muutmise ajakavast ja rahasummadest on veel vara rääkida, sest ümberkorraldus vajaks esmalt valitsuse heakskiitu, rääkis ettevõtlusminister Liisa Oviir. 
"Hetkel saame rääkida praeguse olukorra analüüsist ja ettevõtlusministri tulevikuvisioonist, mille eesmärk on Eesti ettevõtluskeskkonna parandamine," märkis minister. Tema sõnul peab eraturu, ettevõtlusorganisatsioonide ja riigi tööjaotus süsteemsemaks muutuma.
Praegu pakub Oviiri sõnul Eestis üle kümne riikliku struktuuri ettevõtlusega alustamiseks või selle edasiarendamiseks toetusi ja teenuseid. Lisades kohalikud omavalitsused, suureneb asutuste arv kordades. Ettevõtjate hinnangul on Eesti suuruse riigi jaoks ettevõtlust toetavaid asutusi liiga palju. „Seega on oluline korraldada ettevõtluse toetamine riigis ümber nii, et ettevõtja läbib riigilt toe saamiseks vaid ühe teekonna, mis võimaldab talle saada kasu erinevate asutuste meetmetest, kui see on tema terviklikuks arenguks vajalik. Sellise nn ühe värava loomine ettevõtjale näeb käesoleva projekti puhul ette esmalt tervikliku ettevõtjatele suunatud kliendihalduse kordategemist,“ lausus Oviir.
Tänase EASi baasil keskse asutuse ülesanne oleks Silla sõnul uuendusmeelsete eksportööride pealekasvuks ja kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks parimate arengutingimuste pakkumine, samuti välisinvesteeringute kaasamine, turismi areng ja Eesti tuntuse suurendamine maailmas. „Selle tööd toetab iseseisva finantsasutusena aktsiaselts KredEx, mis vastutaks kõigi riigi pakutavate finantsteenuste, näiteks laenude, käenduste, tagatiste, riskikapitali võimaldamise eest ning tegeleks aktiivselt ettevõtete toetamiseks täiendava kapitali kaasamisega,“ ütles Oviir.
SA KredEx
Loodud 2001. aastal.
Looja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Finantsasutus, mis aitab Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda. 
Pakub laene, riskikapitali, krediidikindlustust ja riigi garantiiga tagatisi.
Jaguneb kolme valdkonda: ettevõtlus- ja eluasemevaldkond, krediidikindlustus.
Alates asutamisest on teeninud kasumit kokku 7,2 mln eurot.
2015. a  käendas ning rahastas 401 ettevõtet summas 66,3 mln eurot.
2015. a võimaldas ettevõtetel pankadest ja sihtasutusest endast kaasata täiendavat finantseerimist summas 112,3 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötab kokku 9 930 inimest.
Allikas: KredEx
KOMMENTAAR
KredExi juht Lehar Kütt
Üks on KredExi juriidilise vormi muutmine, palju suurem küsimus on KredExi mandaadi suurendamine. Kui me ajalooliselt oleme tegelenud pankade väljastavate laenude käendamisega, siis järjest rohkem oleme hakanud ka otse ettevõtteid finantseerima. Oleme hakanud riskikapitali tegevussuunda arendama. Tulevik võiks olla see, et pakkuda ettevõtetele finantseerimist senisest veelgi suuremas mahus. Loomulikult nendes niššides, kus eraturg ei ole valmis seda mõistlikel tingimustel tegema. See on kindlasti oluline põhimõte, millest tuleb lähtuda – mitte eraturuga konkureerida ega isegi neid mingitest turuniššidest eemal hoida. 
KredExi mandaadi suurendamine ei nõua riigilt lisaraha, kuna oleme praegu päris hästi kapitaliseeritud. Juriidilise vormi muutmise mõte olekski see, et KredEx saaks ise raha kaasata finantsturgudelt, olgu selleks siis laenud rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt, miks mitte võlakirjade emiteerimine. Sihtasutuse puhul on need võimalused natuke piiratud. 
Lisaks mikro- ja alustavate ettevõtete laenude väljastamisele, piiriüleste tehingute finantseerimisele tahaks KredEx hakata väljastama pika tasuvusajaga projektidele laenu. Kommertspangad enamasti pikema tähtajaga kui viieaastaseid laene ei väljasta. Küll tehakse pikemaid graafikuid, aga tähtaeg on ikkagi viis aastat. On objekte, kus tasuvusajad on olulisemalt pikemad, seetõttu oleks mõistlik, et laenude tähtajad on pikemad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.10.26, 16:09
Kui heas seisus on Eesti, Läti ja Leedu kapitaliturud 2026. aasta lõpus?
Selles podcast’is annavad kaks Baltikumi finantsmaailma mõjukat esindajat piirkonna kapitaliturgude olukorrale otsekohese hinnangu: seis on rahuldav, kuid võiks olla palju parem.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Märgistamata poliitreklaam levib teiste seas Selveri pindadel ja sisekanalites.
Uudised
  • 08.11.26, 16:37
Kaupmehed võitlevad käibemaksu vastu märgistamata poliitreklaamiga
Võrreldes 2025. aasta oktoobriga mõjutasid transpordiga seotud hindu enim bensiini 38,2% ja diislikütuse 59,7% kallinemine.
Uudised
  • 06.11.26, 08:44
Hinnad tegid oktoobris tõusu
Ökonomist: vaid kahe kuuga jõudis hinnatõus 1,5% juurest 4,2%ni
Suurim töötleva tööstuse tegevusala ehk puidutöötlemine kasvas 3,4%.
Uudised
  • 05.11.26, 08:29
Tööstustoodang kasvas kolmandat kuud järjest
Ökonomist: töötlev tööstus kiratseb
“Jaemüüjad peavad tegutsema kohe,” ütles Deloitte'i küberturvalisuse ekspert.
Uudised
  • 04.11.26, 12:36
Külmikute häkkimine sunnib Euroopa supermarketeid uuendustega kiirustama
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.6%
13.9%
10.5%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele