Lõppes üle kahe aasta kestnud hinnalangus

Hinnatõusu taga olid peamiselt aasta alguses jõustunud kõrgemad aktsiisimäärad ja energiahindade ulatusliku odavnemise mõju taandumine. Eesti ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasv oli juulis 0,8%, euroala vastav näitaja oli samal ajal 0,2%. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on peamiselt olnud siinsed aktsiisitõusud.

Inflatsioonistruktuuris on viimastel kuudel toimunud oluline muutus: hinnakasvu veab toiduainete kallinemine, aga samal ajal on alusinflatsioon (tööstuskaupade ja teenuste hinnamuutus) teenuste hinnakasvu aeglustumise tõttu raugenud. Augustis ulatus toiduainete aastane hinnakasv 2,3%ni, kuigi põllumajandustoormete hinnad on Euroopa ühisturul ikka veel madalseisus. Toiduainete kallinemise taga oli alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus, mille kogumõju tarbijahinnaindeksi kasvule ulatus 0,6 protsendipunktini. Töödeldud toiduainetest on endiselt odavnenud piim ja piimatooted. Augustis odavnesid kuises võrdluses ka puu- ja köögiviljad, mille hinnakasv oli juulis väga kiire.

Tarbijahinnaindeksi (THI) ja ülejäänud euroala riikidega võrreldava ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) erinevus kasvas juulis rekordilise 0,8 protsendipunktini. ÜTHI sisaldab suurema osakaaluga turistide tarbitavaid teenuseid, aga ka alkohoolseid jooke ning tubakatooteid. Energia hindade osakaal aga on ÜTHIs väiksem kui THIs. Turismiteenused ja alkohol on sel aastal suhteliselt kiiresti kallinenud, aga energia hinnad püsivad languses ning see on võimendanud ÜTHI ja THI inflatsiooni erinevust. Eelmistel aastatel on ÜTHI ja THI erinevus olnud energia kallinemise tõttu mõnevõrra väiksem.

Tarbijahinnad kasvavad Eesti Panga prognoosi kohaselt kogu teise poolaasta edasi, kuid hinnakasv kujuneb mõõdukaks. Energia hindade madal võrdlusbaas hoogustab inflatsiooni kuni uue aasta esimeste kuudeni. Imporditavate toormete hinnatase on maailmaturul praegu siiski madal ning tagasihoidlik majandusaktiivsus ei põhjusta täiendavat nõudluspoolset hinnasurvet.