Vitsur: negatiivsel intressil vähe mõju

Tänases Äripäeva kaaneloos kirjutame sellest, kuidas negatiivsed hoiustamise intressid jõudsid Eestisse. Nimelt on kehtestanud SEB ja Danske Bank oma äriklientidele arveldusarvel seisvale rahale alates miljonist eurost tasud. Kas see paneb firmasid raha liigutama?

Firmad ei liiguta Vitsuri sõnul raha mitte sellepärast, kui palju raha hoidmine maksab, kas protsent rohkem või vähem, vaid sellepärast, et majandussituatsioon on selline. „Nad ei näe ühtegi ratsionaalset raha liigutamise-investeerimise võimalust, nii et riskid raha liigutamiseks on igal juhul suuremad, kui see protsendikene, mida nad peavad pangale ära maksma,“ uskus Vitsur.

"Mujal maailmas on negatiivsed intressid juba jupp aega kasutusel ja ei ole nad midagi positiivset endaga kaasa toonud,“ märkis majandusekspert. Põhiline küsimus on Vitsuri sõnul ikka üldine turusituatsioon, pakkumise-nõudluse probleemid, aga mitte raha hind, mis on kaheksa aasta jooksul viidud enneolematult madalale.

Üks protsent ei saa tuua muudatust

„Mis see üks protsent seal enam muudab teatud rahasummadest alates. See ei saa tuua muudatust,“ oli ta skeptiline. „Mõni võib-olla vihastub, aga tavaliselt ettevõtjad analüüsivad kõiki võimalusi, miks nad ühe või teise panga kliendid on,“ lisas ta. Vitsur ütles, et võib juhtuda, et mõni nõustub panga alternatiivsete pakkumistega raha paigutamisel.

Näiteks Danske Bank on välja pakkunud võlakirjuturule raha paigutust või maksuametile ettemaksete tegemist või partneritele arvete varasemat maksmist. „Üldist majanduskliimat need meetmed ei ole muutnud ja pole alust arvata, et Eestis võiks 1 miljoni euro maksustamine seda suuta,“ ütles Vitsur.

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum ütles eile teemat kommenteerides, et nad peavadki arvestama praeguse intressikeskkonnaga, ent seetõttu muutub ka likviidsusvaru hoidmine pangale järjest kulukamaks.