- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,64%66 556,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,64%66 556,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kirjanen: Balti pelletid Belgia elektrijaama ei sobi
Tänase päeva seisuga ei ole Belgias soetatud Langerlo elektrijaamas võimalik põletada Baltikumist pärit pelleteid ja seega plaanib Graanul Invest osta vajamineva tooraine tõenäoliselt Põhja-Ameerikast. "Meie tootmisele Baltikumis see otsest mõju ei avalda," kinnitas ta. Kas nad äratavad uuesti ellu oma Ameerika ja Kanada vallutamise idee, näitab tema sõnul aeg.
Belgia elektrijaama vastu on Graanul Invest Kirjaneni sõnul huvi tundnud juba üle aasta, kuid arutellu asuti paar-kolm kuud tagasi. Sellest ajast saadik on asjaga väga intensiivselt tegeletud ja üleeile hilisõhtul jõutigi kokkuleppele.
"Müügi põhjus on ilmselt German Pelletsi pankrot ja sellest tulenev võimetus nende poolt seda projekti ise realiseerida," ütles Kirjanen, miks vastaspool elektrijaama müüs. "Kuna jaam jäi ka märtsi lõpus seisma, sest söe põletamise keskkonnaload said läbi ja jaama tühjalt üleval hoidmine on väga kulukas, siis jõudsime ruttu kokkuleppele," lisas ta.
Graanul Invest on lubanud investeerida aegade suurima summa, 250 miljonit eurot, et jaam pelletiküttele ümber ehitada. Projekti finantseeritakse oma rahaga ja kindlasti võetakse ka laenu. Missuguses suhtes, kust ja missugustel tingimustel, on Kirjaneni sõnul veel lahtine.
Elektrijaam hakkab saama nn rohelise energia toetust, mida makstakse tema sõnul toodetud megavatt-tundide pealt. "Selle täpne suurus alles selgub," lausus ta.
Flaami omavalitsus vähendab toetusi bioenergiale
Belgia väljaanne De Tijd kirjutab 2 miljardi euro suurusest toetusest elektrijaamale, mida oldi juba varasemalt lubatud ja mis on mõeldud 10 aasta peale, kuid selleks on vaja täita ettekirjutatud tingimusi, näiteks seda, et pelletid peavad tulema Põhja-Ameerikast. Toetuse väljamaksja oleks kohalik omavalitsus ja kohalik energiaagentuur. Tehas peaks olema uuendatud 2018. aasta suveks.
De Tijd kirjutab, et Flaami omavalitsus ei toeta enam ulatuslikult biomassil tootvaid elektrijaamu, sest see neelavat olulise osa toetusteks mõeldud rahast. Näiteks olevat omavalitsus tühistanud möödunud kuul teiste Ghentis asuvate biomassil tootvate elektrijaamade toetuse.
Kirjaneni sõnul on elektriturg Belgias avatud samamoodi nagu Eestis, ehk võrku pääsevad elektrit müüma kõige efektiivsemad ja odavamad jaamad. Belgia erinevus on aga tema sõnul see, et kogu baaskoormus toodetakse tuumaenergiaga, mis on väga odav. "Eks meie ülesanne on olla efektiivne ja jõuda oma hinnaga sellesse kohta, et pääseme turule," lausus ta.
Selle peale, kas on ka juba järgmised ettevõtete ostud plaanis, kommenteeris Kirjanen, et nad vaatavad ikka ringi. Belgia suur projekt paneb aga Graanul Investi kapitali suures mahus lukku. "Järgmised projektid peavad olema väga atraktiivsed, et nad meile huvi pakuks," märkis Kirjanen.
Nagu varem, ei pidanud Kirjanen ka seekord tõenäoliseks, et järgmiste investeeringute tarvis väljastatakse võlakirju või mindaks lausa börsilt raha hankima.
Seotud lood
Äripäeva aasta ärimeheks valitud Raul Kirjanenile kuuluv Graanul Investi kavatsused Belgia ühe suurema söeelektrijaamaga läksid vett vedama, kirjutas Eesti Ekspress.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele