- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toftani juht: kõrge palk on meil äriplaanis sees
"Palkame kohalikke, kellele maksame sellist palka, mis neid meie juurde toob ja hoiab," selgitas Arula. "Toorainevarumine on meil samamoodi lokaalne – tegutseme 60 km raadiuses ja kaugemale ei lähe, kuivõrd see pole mõistlik. Miks peaks siis inimesigi tooma kaugelt? Kui see oleks vastupidi, on äriplaan mõrane ja odava tööjõu kuritarvitamise poole kaldu. Nagu Eestis kombeks,“ selgitas Arula Äripäevale nähtust, mis toob kusagil ääremaal, Võrumaa metsades asuvasse saeveskisse tööle kandideerima sadu inimesi.
Järgneb intervjuu Martin Arulaga.
Kas teid üllatas, et uude saeveskisse kandideeris nii palju inimesi?
Pisut üllatav on küll. 20 ametikohale 215 sooviavaldust on tavatult palju. Eestimaa äärealadel on siiski jätkuvalt tööpuudus. Ja eriti on puudu mõistliku palgaga töökohti. 400 euroga saab ikka „töö“.
Kuidas seletate sellist huvi?
Huvi peapõhjus on Toftani kõrge palgatase. Teadjamatele on lisamotivatsioon kaasaegne töökeskkond ja tulemusele ehitatud töökultuur. Samas olen kuulnud ka juttu, et Toftanis saab mitte midagi tehes igal juhul 1000 eurot kuus kätte. See on vooluliinidega (konveieritega) tootmiste omapära, osa teeb põhitöö ära ja üksikud pidurdajad ei suuda tulemust liialt mõjutada. See on muidugi tegijate suhtes ebaõiglane, aga osutab ka meie enda tegematajätmistele.
Toftan AS
Suuromanik on Rootsi ettevõte AB Karl Hedin.
Ekspordib Jaapanisse, Vietnamisse, Lätti, Belgiasse, Hispaaniasse ja Rootsi.
Rajab Osula Graanuliga ühist sooja- ja elektrivõrku, et aidata kaasa taastuvenergiat tootva elektrijaama rajamisele.
Toodab ja müüb üle 800 toote 25 riigis. Ligi 40 protsenti toodangust järelväärindatakse Eestis, ülejäänud Jaapanis, Euroopa Liidu maades, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Toodangust valmistatakse maavärinakindlaid maju, akna-, liistu- ja uksekomponente, sise-ja välisviimistluspuitu, ehitus- ja saalingi konstruktsioone, mööblit, liimpuittalasid, pakendeid.
allikas: Toftan
Kes teile tööle kandideerisid, millise taustaga nad on ja kuidas Toftani üles leidsid?
Meie tulevased töötajad on kohalikud, elavad 35 km raadiuses, valdavalt nooremad inimesed, paljud töötanud lähedal asuvates puidutöötlemisettevõtetes või siis mõnes teises vooluliinidega kohalikus tootmisettevõttes - neid ei ole Kagu-Eestis palju. Pea kõigil on meile sobiv töökogemus, vähemasti madalamal suhtlustasandil võõrkeeleoskus (väljaõppele minnakse Soome ja Rootsi), saavad arvutiga hakkama, kuivõrd ilma arvutita pole meie tootmises peaaegu ühtegi töökohta.
Millist palka te maksma hakkate? Majandusaruande järgi on teie firmas keskmine palk 1740 eurot.
Tänane keskmine palgatase sisaldab mõningal määral ületunnitööd ja juhtide palka, Toftan 2 (uus saevaeski – toim) võtab tööle sini- ja valgekraesid pisut teises suhtes ning me ei plaani algselt ületunnitööd. Statistiline keskmine võib langeda, aga siiski tuleb öelda, et Toftan 2 palgatase jääb samaks. Teisiti pole mõeldav.
Konkurent ei kannata
Toftanist mitte kaugel tegutseb samas sektoris AS Trendwood. Ettevõtte tegevjuhi Janar Oru sõnul on vaid rõõmustav, kui Võrumaal inimesed tööd leiavad. "Kui prestiižne firma laieneb, siis inimesed tahavad ikka heas firmas tööd teha," põhjendas Oru, miks ta ei imesta nii suure huvi üle Toftanisse tööle minna. Samas kinnitas ta, et nende firmast ei ole keegi Toftanisse läinud.
Samuti Võrumaal asuval ja puidutööstuses tegeval ASil Barrus tööjõupuudust pole. "Meie vajadused on praegu peaasjalikult kaetud, järjekorda ukse taga samuti pole," lausus veidi üle 180 töötajaga ettevõtte tegevjuht Jürgen Ainsalu. Meeletu tung Toftani uude saeveskisse tööle saada tuleneb Ainsalu hinnangul heast mainest töövõtjate seas. Majandusaastaaruande järgi oli Barruse keskmine palk eelmisel aastal 1300 eurot. "Seda selgitab liinitööliste suurem osakaal võrreldes Toftaniga," märkis Ainsalu.
Trendide kohta Võrumaa tööjõuturul tõi Ainsalu välja, et tööandjad panustavad üha aktiivsemalt lihtsamate tööde mehhaniseerimisele, mis toob omakorda kaasa vajaduse kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu järele ning ka palgasurve kvalifitseeritud tööjõu hulgas. Barruses muutub töötasu tema sõnul enamasti seoses töötaja tööülesannete ja panuse muutumisega. "Arvutuslik keskmise palga kasv võrreldes 2014. aastaga oli 7%," lausus Ainsalu.
Kuidas te lahendate uute töötajate elukoha küsimuse?
Hetkel kuum
Uutel töötajatel on elukohad olemas. Loodetavasti elavad nad oma unistuste kodus ja see on meie lähedal. Me ei too inimesi bussiga meeleheitepiirkondadest tööle ega ehita neile ka ühiselamuid lootuses, et saaksime neid palgata miinimumpalga eest. Palkame kohalikke, kellele maksame sellist palka, mis neid meie juurde toob ja hoiab. Toorainevarumine on meil samamoodi lokaalne – tegutseme 60 km raadiuses ja kaugemale ei lähe, kuivõrd see pole mõistlik. Miks peaks siis inimesigi tooma kaugelt? Kui see oleks vastupidi, on äriplaan mõrane ja odava tööjõu kuritarvitamise poole kaldu. Nagu Eestis kombeks.
Mis on kõige keerulisem uute inimeste värbamisel?
Raske vastata. Eks ikka on soov tuua kollektiivi uusi ambitsioonikaid inimesi, raputada aastatega kujunenud mugavat äraolemist, kus asjad justkui iseenesest juhtuvad. Ning et hoida ära uute tulijate õhina suretamist vanade olijate poolt.
Pidurdamatu puidutööstus
Mullu detsembris kirjutas Äripäev, et puidutöösturid tardunud majandust ei karda, vaid kasutavad odavat laenuraha julgelt investeerimiseks.
"Nii ongi puidutöösturite sõnul sündimas Balti riikide sajandi suurim investeering, milleks on Rootsi kapitalil põhineva ASi Toftan 32 miljoni eurone investeering uue saeveski rajamiseks," seisis lehes. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kinnitas, et kui sügiskuud olid Eesti ekspordile vähemalt üldnumbrina äärmiselt kehvad, siis jätkuvalt tundub hästi minevat Eesti puidutööstusel.
Toftani uus saeveski
Rajatakse Võrumaale Sõmerpalu valda Varesele, piirinaabriks teine tuntud puidutööstur, pelletitootja Graanul Investi Balti riikide suurim pelletitehas.
Ehitusperiood 2015 detsember kuni 2016 oktoober.
Lisanduv tootmispind: tootmishoone netopind 4300 m2, lisanduv tootmismaa 12 ha.
Tootmispind pärast laiendust: tootmishoonete netopind 10 800 m2, tootmismaa kokku 40 ha.
Uue veski eesmärk: töödelda kolmemeetrisi okaspuu-paberipuud ja peenpalki.
Koguinvesteering: 32 miljonit eurot
Uusi töökohti: 40
Allikas: Äripäev
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele