Ehitusmaterjalitootjad ootavad kasvu

“50% ehitusmaterjali tootjatest peavad kindlustunnet 2016. aasta suhtes tugevaks, 50% keskpäraseks,” kirjutab aprilli kuukiri Ehitus.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimehe Meelis Einsteini sõnul on optimismiks põhjust, sest hakkas Euroopa Liidu uus eelarveperiood. “Kui 2014.–2015. aasta läks suuresti reeglite ja põhimõtete paika panemisele, siis 2016 peaks esimesed rahad ehitusse tulema.” Ka lisab põhjust optimismiks Einsteini sõnul fakt, et kuigi mullu ehitusmahud langesid, siis ehitusmaterjalide müügimahud kasvavad. “See tuleb isetegemisest, mis ei kao kuhugi. Inimeste deposiidid kasvavad ja nende võimekus ehitusega tegeleda kasvab,” lisas ta.

Võimekust mahukasvuks on

“53% plaanib käibekasvu, keskmiselt oodatakse kasvuks 6,3%. Mullu kasvasid käibed 5,4%,” lisas Kohv. Olemasolevad vabad tootmisvõimsused võimaldavad käivet kasvatada.

Käibekasvu veab eksport, millele oodatakse 9,4protsendilist kasvu, ja siseriiklik müük, mille kasv on oodatult 1,9%. “Tootjad on eksportturgudele murdnud – ekspordi osakaal käibest lähenemas 60 protsendile,” lisas Kohv. Vaatamata nõrgale välisnõudlusele, plaanivad ettevõtted ekspordimahtu kasvatada.

Einstein kinnitas, et materjalitootjatel on võimekust rohkem eksportida, kui nad seda praegu teevad, kuna buumiaja aastatel 2005–2007 tehti palju investeeringuid. “Need on nüüd paljudel nagu veskikivi kaelas,” lisas ta.

Seetõttu otsitakse igat võimalust uutele turgudele pääseda, kuid peab arvestama, et paljude ehitusmaterjalide eksport piirdub naaberriikidega. “Ehitusmaterjalidega kaugele ei lähe. Venemaa majandus on maas, Soome on langusest läbi, ehk hakkab paremini minema, Rootsis ehitatakse nii, et ragin taga. Norra ehitusturg on raugenud, naftahind on madal,” andis Einstein ülevaate eksportturgudest. Eelis on ettevõtetel nagu Wolf Group, kes toodab ehitusvahte ja muid kaupu, mida saab üle maailma müüa. “Nad on väga tublid, isegi majanduslanguse ajal suutsid Venemaale müüa,” lisas Einstein.

Enamik investeerib

Veidi üle poole ehitusmaterjali tootjatest plaanib ka kasumlikkust suurendada. “Efektiivsuse ja lisandväärtuse kasvatamine eeldavad investeeringuid. Vaba tootmisvõimsus on aastaga vähenenud,” tõi Kohv välja. Seetõttu plaanib ka 82% ehitusmaterjali tootjatest investeeringuid. 61% küsitletutest kavatseb investeerida üle 100 000 euro, 13% üle 500 000 euro.

Investeeringute fookuses on efektiivsus, millesse panustab veidi üle kolmandiku ettevõtetest. Ent järjest enam pööratakse tähelepanu ka tootearendusele, kuhu soovib investeerimisvoo suunata ligi veerand tootjatest.

Investeeringutega soovitas Einstein ettevaatlik olla, kuna tootmisvõimsust on tarbimisest rohkem. Samas oli ta nõus, et tegema peab asendusinvesteeringuid. “Masinad ja seadmed vananevad, tuleb osta uusi,” ei usu ta, et raha läheb tootmisvõimsuste suurendamisse.

58% küsitletutest on tootmisahela automatiseerinud või plaanib seda lähiajal teha, 37% on alustanud või plaanib alustada koostööd välisekspertidega. “Efektiivsusinvesteeringud on juba vähendanud vajadust lihtsamate töörollide järele,” lisas Kohv. Edu takistuseks võib aga saada töõjõupuudus, mida tunnetab iga kolmas uuringus osalenud ehitusmaterjali tootja. Palgakasvule oodatakse aga aeglustumist, tänavuseks prognoositakse 3,9% kasvu, mullu kasvasid palgad 5,3%. Kohv lisas, et töötajate arv kasvab keskmiselt kolme võrra ettevõtte kohta.

Lugu ilmus 5. aprilli kuukirjas Ehitus, kus saab veel lugeda tuleohutusest, BIMist ja miniekskavaatoritest. Tellijad saavad lehte lugeda siit.