• 26.01.16, 12:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vene meedia: Liksutov, kuhu sa parkimisraha panid?

Loksalt pärit Maksim Liksutov, kes on Moskva aselinnapea transpordiküsimuses, suutis kolme aastaga tasuliselt parkimiselt koguda 5,8 miljardit rubla, aga kogu tasulise parkimisala laiendamise projektile kulutada 16 miljardit, kritiseerib Vene majandusleht Vedomosti.
Maksim Liksutov
  • Maksim Liksutov
  • Foto: Erik Prozes
Sissetulekud ja väljaminekud
5,84 mld rubla on andnud AMPP tasulise parkimise tulu Moskva linnaeelarvesse 2012. aastast. See raha on mõeldud linna heakorraks.
2,86 mld rubla on kogutud parkimistrahvide eest. AMPP esindaja sõnul otsustatakse selle raha kasutamine vastavalt linna eelarvepoliitikale.
2,96 mld rubla maksid autojuhid sõiduki teisaldamise eest ja 99 mln rubla auto hoidmise eest eriparklas. See raha läheb linnaeelarvesse.
6 mld rubla aastas kulub keskmiselt parkimisala laiendamisele Moskvas, plaani järgi on parkimiskohtade täituvus 65%, praegu ületab kesklinnas parkimine kriitilise 85%, kus autojuhid kulutavad palju aega vaba parkimiskoha leidmiseks. AMPP selgitas Vedomostile, et maailma praktikas reguleeritakse sellist koormust tasuliste parkimiskohtadega ja kui täituvuspiir läheneb kriitilisele, tõstetakse hinda.
Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi võtab teema teravalt oma blogis üles: „See tähendab, et koguti kolm korda vähem kui kulutati. Minu jaoks näeb see number välja veelgi šokeerivam, sest ma tean hästi, et paljudel juhtudel on niinimetatud „parkimiskohtade korraldamine“ Liksutovi ja Co poolt otsene linna raha vargus. Nad on pidevalt eraldanud raha juba olemasolevate parkimiskohtade korraldamiseks,“ kirjutas Navalnõi ja jätkas: „Vähe sellest, Vedomosti selgitas välja, et lubatud linnaosade hüvanguks ei lähe parkimisraha juba üle aasta – aga just see oli linnavalitsuse põhiline propagandapunkt tasulise parkimisala laiendamise idee läbisurumisel.“
Millest siis kirjutas Vedomosti?
Tänavu jaanuariks oli Moskva tasulise parkimise ala kolme aastaga laienenud üle 50 000 tasulise koha võrra ning neid haldas ja parkimise eest saadud raha kasseeris sisse munitsipaalfirma AMPP, mille nimi kõlab tõlkes „Moskva parkimisruumi administraator“.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2012. kuni 2015. aastani oli firma tasulises tsoonis parkimise eest kogunud 5,8 mld rubla (67,4 mln eurot), kogutud trahvide summa oli kaks korda väiksem, 2,86 mld rubla (33,2 mln eurot). Samas aga on kurioosne, et nende üle 50 000 tasulise parkimiskoha loomisele on Moskva transpordiamet kulutanud üle 16 miljardi rubla (186 mln eurot), kirjutas Vedomosti.
„Tasuliste parkimiskohtade loomise põhiülesanne pole mitte kasumi teenimine, vaid parkimise korrastamine, rikkumiste vähendamine, jalakäijatele, linnatranspordile ja autojuhtidele turvalise ja mugava keskkonna loomine,“ vastas Vedomosti järelpärimisele AMPP pressiesindaja.
Kuigi tasulist parkimisala laiendama asudes rõhutas linnavõim, et see raha jõuab munitsipaaleelarve kaudu iga linnaelanikuni, parandades nende heaolu, jõuab linnavolikogu saadikute sõnul kodanikuni sellest vaid väike osa, ja sedagi kulutatakse ilma linnaosadelt arvamust küsimata, ütles väljaandele ühiskondliku organisatsiooni Sinised ämbrid koordinaator Pjotr Škumatov. Eelmise aasta lõpul saatis volikogu saadik Jevgeni Budnik aga kirja president Vladimir Putinile, kellele kurtis, et „kogutud vahenditest lapitakse veel kaua eelarveauku, mis tekkis tasuliste parkimiskohtade loomise projektiga“.
Linnarahva huvide eest seisvatel aktivistidel paistab olevat õigus, leiab ka Vedomosti. Lastes kolm aastat tagasi käiku tasulise parkimise pilootprojekti, kinnitasid Moskva linnavõimu esindajad, et parkimistasudelt kogutud raha kulutatakse kindlal viisil, nii nagu näeb ette 2012. aasta lõpul välja antud valitsuse määrus „Moskva linnaosade juhtimise stimuleerimisest“. Selle järgi saavad linnaosad, kus lähevad käiku esimesed tasulised parkimiskohad, alguses 100% laekunud rahast. Dokumendi järgi oli see raha mõeldud linnaosade heakorrale ja majade kapitaalremondile. Hiljem nimekirja laiendati: raha lubati kulutada „metroo ligipääsetavuse tõstmiseks jalakäijatele“; seejärel lisati sinna majade juurde loodud tasuliste parkimisalade tõkkepuude paigaldamise toetus, kus tõkkepuu paigaldamise hinnaks oli 50 000 rubla.
Rahajaotamise skeem näeb paberil välja lihtne, kuid jõuda jälile, palju parkimise eest tegelikult on laekunud ja kuidas raha jaotub, osutus keeruliseks, märkis oma aruandes Moskva kontrollpalat, kes eelmisel aastal kontrollis tasulise parkimisala toimimist. Palat märkis aruandes, et infosüsteemi andmetele ligipääsu puudumise tõttu polnud võimalik piisavalt kontrollida laekumisi ja kulutuste paikapidavust.
Tegelikud andmed erinevad neist, mis on toodud aruannetes, kirjutab Vedomosti. Kui AMPP pressiteenistus teatas, et 2014. kandis ettevõte linna eelarvesse 2,09 mld rubla, siis selgub linnaosade aruannetest, et neile eraldati 1,187 mld rubla – ehk 903 mln rubla vähem. Selle raha saatust Vedomostil välja selgitada ei õnnestunud.
Kui veel kolm aastat tagasi oli raamatupidamine korras ja loetletud kõik remonditud hoovid, mänguväljakud ja rõdud, siis 2015. aasta algusest puudub aruandlus täielikult.
„Asi on selles, et mingit sisulist raha tasulise parkimise eest me 2015. aastal ei saanud, linn võttis selle endale ja otsustab ise, millele kulutab,“ selgitas üks anonüümsust palunud linnaametnik, kes leiab, et nii ongi õige. „Tänases keerulises rahalises seisus tuleb kulutada tõesti olulistele programmidele, sest kui küsida kohalikelt elanikelt, siis nemad nõuavad kulutamist pisiasjadele – kellel pole koera jalutamiseks kohta, kes tahab värvida trepikoda, kuigi seal oli hiljuti remont,“ selgitas ametnik väljaandele.
Tänavu peaks parkimistasudest Moskva eelarvesse jõudma vähemalt kolm miljardit rubla.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.25, 09:03
Ilmar Raag: Hübriidkonflikt ei ole hüpoteetiline ja ettevõtted peaksid sellega arvestama
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele