Soorm: olukord on väga hull!

Täna avastati sigade Aafrika katk Eesti suurima seakasvataja AS Rakvere Farmid Vooru farmis. Hukatakse 2149 siga.

Soome HK Scani konstserni kuuluva HKScan Eesti juht Teet Soorm tõdes, et terve Eesti seatööstus elab päev korraga. „Eelmisest nädalast saati on iga päev tulnud uudiseid, et seakatk on järgmisesse farmi jõudnud. Nüüd saime ka meie esimese paugu kirja,“ rääkis ta.

Katkuga nakatunud nuumafarm läheb Soormi sõnul kolme päeva jooksul puhastusse – sead hävitatakse ja hooned ning farmi ümbrus puhastatakse. „Siis vaatame, mis edasi saab,“ ütles Soorm, ent nentis, et kolmandasse tsooni pole mõtet sigu mõnda aega enam viia. „Sellest tuleks tulevikus ainult probleeme,“ ütles ta. Farmi täielikult hävitada ettevõte ei kavatse.

Eesti suurimal seakasvatajal ASil Rakvere Farmid asub sigade katku ohutsoonis kokku viis farmi. Kuna katk levib üha kiiremini ja jõulisemalt edasi, ei oska Soorm öelda, kas on üldse lootust, et katkule piir pannakse. Tema sõnul oleks pidanud metssigade populatsiooni vähendama hakkama juba hiljemalt aasta tagasi, kui Balti riike esimene seakatkupuhang tabas. „Siis leiti kümme põhjust, miks seda ikka mitte teha. Ega siis katk farmist metsa levi, ikka vastupidi!“ ütles Soorm. Kuigi Soorm on enda sõnul vaat et kaks aastat põllumajandusministeeriumile öelnud, et metssigade populatsiooni tuleb katkuohu tõttu vähendada, otsustas ministeerium seda alles nüüd tegema hakata. „Nüüd on juba hilja,“ ütles ta.

Soorm lisas, et kõige hullemas olukorras on seakasvatajad, kes asuvad kolmandas tsoonis, kes ei saa piirangute tõttu eksportida ja kel puudub võimalus loomi enda tapamajas hukata. „Nende olukord on väga-väga hull. Ma ei tahaks nende nahas olla,“ ütles ta. ASil Rakvere Farmid on oma tapamaja olemas.

Ainuke viis Eesti lihatööstust veel päästa on Soormi sõnul see, kui Balti riikide põllumajandusministeeriumid taotleksid Brüsselist eritsooni loomist sellisel kujul, et saaks tagada lihatoodete ja puhaste loomade kauplemisvõimalused. „Kui kauplemist ei toimu, on vaid kuude küsimus, millal seakasvatus Eestis poole võrra väheneks. Turupuhastus käib väga kiiresti,“ ütles ta.

Sööda, loomade ja teraviljade hävitamisest ja farmide puhastamisest tekkinud otsekahju hüvitab Euroopa Liit 75% ulatuses. „Aga mingid hüvitised pole ju põhjus, miks me sigu kasvatame. See pole jätkusuutlik. Eesmärk on siiski pakkuda häid tooteid,“ ütles Soorm. Ta lisas, et ka piimatöösturitel on viimasel ajal raske, kuid nemad saavad vähemalt kaupa eksportida. „Viimastel nädalatel on seakasvatuses kõik üle võlli keeratud. On, millele mõelda,“ nentis ta.