Ära raiska oma aega palgatööga!

Majanduslikult vabaks saab teatavasti rusikareegli järgi raha säästes ja seda edasi investeerides. Majanduslik vabadus tähendab seda, et passiivsed sissetulekud on investeeringutest veidike suuremad kui kulud.

Ehk siis raha tuleb enda kasuks tööle panna. Lihtne ja loogiline. On vaja ainult astuda 10% klubisse, mis tähendab, et säästame oma sissetulekust (palgast) 10% ja investeerime selle raha. Hiljem, juba edasijõudnutena, liigume 50% klubisse, kus pingutus säästa on suurem, kuid selle võrra kasvab passiivne sissetulek ka kiiremini.

Psühholoogid nimetavad sellist käitumist edasilükatud mõnuks, ehk teistpidi: ebameeldivuse kannatamist hilisema parema tulemuse nimel. Katsetes pannakse lastele lauale magus kook ja lubatakse seda sööma hakata. Lisatingimus on, et kui laps ootab ärasöömisega pool tundi, saab ta teise koogi lisaks. Umbes 15% protsenti lastest suudab seda teha ja nemad saavad auhinnaks kahekordse mõnu.

Nendest lastest, kes seda suudavad, võivad tulevikus saada ettevõtjad. Need on inimesed, kes ohverdavad oma aja ja raha selle nimel, et olla majanduslikult vabad, luues ise omale passiivse ja aktiivse sissetuleku ettevõtluse näol. Nad on nõus kannatama, et hiljem oma teenitud raha eest teha kogu aeg neid asju, mida tavalised lotovõitjad vaid ühe korra teevad – kuniks võiduraha otsas on – ehk käia reisimas, vahetada autosid, omada kinnisvara. Kui see vabadus käes, ei pruugi poes enam pingsalt hinnasilte jälgida. Nad võivad seda endale lubada, sest kannatasid alguses ebamugavustunnet. Nüüd aga on nad kahekordsed võidumehed: kannatused on möödas ja seda, mida võib endale lubada, palju rohkem.

Kõik palgalised teavad seda, et jõukamad inimesed on oma tegemistes ja otsustes vabamad. Ometi on nad ikka palgatöölised edasi ja kui mõni eksistentsiaalne jõud ei sunni neid ettevõtjaks hakkama, siis on nad ka  rahul. Tegelikult suurem osa ei ole, aga mugavam on ikkagi mitte midagi ise enda heaks ette võtta. 90% inimestest on valinud raha eest töötamise (palgatöö) selle asemel, et panna raha enda eest tööle. Vaatame näidet.

Palgatöötajana oled investeerinud oma aja mingisse tegevusse, mis garanteerib sulle lühiajaliselt kindla sissetuleku (palga). Selle investeeringu tootluseks on heal juhul 3-5% (palgatõus) – see on positiivne pool. Negatiivse poolena tuleb ette tuua, et sa riskid kogu oma varaga (ajaga), sest homme ei pruugi sul seda töökohta enam alles olla ja siis on ka sinu sissetulek kadunud.

Võtame kokku: ülespoole tootlust 3-5%, allapoole aga lõpmata suur kaotuse oht. Kas teeksid sellise investeeringu? Minu arust on see päris vilets ajakasutus!

Majanduslikult vabaks võimaldab saada ka palgatöö. Selleks on kaks võimalust. Esimene, et sa oled suure börsifirma juhtivtöötaja, kelle palk on lihtsalt tavamõistes väga kõrge. Sellele on lisatud igasugused boonused, aktsiaoptsioonid. Sa ei pea olema ettevõtja, aga teenid aastas miljonites tulu. Kuna enamik meist ei ole sellised juhid, siis teine võimalus on alguses mainitud säästmine, investeerimine ja reinvesteerimine. Tööriistad selleks tegevuseks on meil kõigil tänapäeval käe-jala ulatuses: börs (dividendiaktsiad), kinnisvara ja selle väljarentimine, tagatisega laenude andmine. Neid toiminguid saab teha ka väikeste summadega (näiteks ühisrahastamisplatvormid). Kõik see tegevus annab edaspidiseks eluks majandusliku vabaduse passiivse sissetuleku näol, mis katab sinu igapäevakulud ja lubab sul rahulikult, ilma muretsemata oma aega ka palgatöösse investeerida.

Kui aga soovid lisaks majanduslikule rikkusele ka tõelist rahalist rikkust, siis on sul vaid üks võimalus – hakka ettevõtjaks. Muidugi, kõik ettevõtjad ei saa miljonäriks, kuid kõik miljonärid on tavaliselt ettevõtjad.

Ehk siis selle asemel, et investeerida madala tootlusega ja kõrge riskiga palgatöösse, investeeri piiramatu tootlusega ettevõtlusesse. Selle halvem külg on ebaõnnestumine, kuid kõik positiivsed pooled – peamiselt majanduslik ja ajaline vabadus – kaalub selle kuhjaga üles.