Alates 2015. aasta esimesest jaanuarist peab eluruumide rent olema maksuvaba ka siis, kui eluruumid antakse kasutamiseks äriliseks tegevuseks. Paljudele ettevõtjatele toob see seisukoha muudatus kaasa probleeme.

- Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Elling
- Foto: erakogu
Eluruumide rendi vabatahtlik käibemaksuga maksustamine ei ole enam mingil tingimusel võimalik, vähemalt nii on rahandusministeerium sedastanud oma kodulehel alates 01.01.2015 täiendatud käibemaksuseaduse kommentaarides. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2 ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmist. Kinnisasja renti võib küll vabatahtlikult maksustada, aga välja arvatud eluruum. VÕS järgi on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum.
Eluruumi definitsioon iseenesest ei välista eluruumi kasutamist äriruumina. Just selline ongi seni olnud Eestis maksumaksjate praktika. Paljud väikefirmad on registreeritud asutaja või omaniku kodusele aadressile ja paljudel on kodukontor. Samuti on laialt levinud, kui äriühing rendib endale sobivas kohas korteri, mida kasutab kontorina. Maksustamisel või mittemaksustamisel lähtuti seni tehingu tegelikust majanduslikust sisust, mitte registrijärgsest korteri staatusest.
Selle kohta, kuidas nüüd eluruumide renti käibemaksustatakse, loe lähemalt Äripäeva teemaveebist
raamatupidaja.ee.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale