Soome-Rootsi maksuametid jahivad eestlasi

Tõenäoliselt on Eesti registris sadu või tuhandeid eri valdkondades tegutsevaid ettevõtteid, mis igapäevast majandustegevust arendavad hoopis lähiriikides ning on ka sealsed maksuresidendid. Eelmisel aastal sattus minu juurde kümmekond Eesti ettevõtjat, kes olid kogenud Soome ja Rootsi riigi maksuametite ootamatult raskekäelist revisjoni.

On keeruline öelda, millisel määral on Eesti ettevõtete vastu suunatud naaberriikide teravdatud huvi seotud riikidevahelise turukonkurentsiga ja kui palju rutiinse tegevusega. Kindel on aga see, et selle asjaoluga peaksid lähiriikides toimetavad ettevõtjad hoolikalt arvestama.

Teatavasti on maksuametitel õigus dokumentide kontrollimisel minna tagasi firma mitme aasta tagusesse ajalukku ja sealt võib välja tulla hapusid üllatusi. Tavaliselt on suurte, kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvate nõuete taga mõned lihtsad raamatupidamislikud apsakad, puuduvad arved või muud dokumendid, sularaha kasutamise tõendid, tööjõumaksude valearvestused, muudatused kohalike maksuseaduste tõlgendamises jpm.

Probleem poleks ehk isegi märkimist väärt, kui ei liiguks ringi kuuldused, et sel aastal võib Eesti firmade kontrollimine hüppeliselt sageneda. Mõnele naaberturul toimetavale Eesti ehitusfirmale võivad aga sedasorti üllatused olla väga ebameeldivad, sest võõras keele- ja kultuuriruumis tuleb enese õiguste kaitsmisel arvestada nii tõlkekulude, kõrgete õigusabikulude ja muu sellisega. Tulemus võib sellegipoolest päädida märkimisväärse maksunõudega üle jõu käivas summas.

Soovitan kiiresti kriitilise pilguga üle käia välismaal tegutseva ettevõtte raamatupidamine. Juhul kui sinna on tegevusaastate jooksul kogunenud midagi sellist, mis võiks tegevuskohajärgses maksuametis või muus asutuses kõrgendatud huvi tekitada, tuleks kaaluda antud juriidilise isiku äritegevuse jätkamise mõistlikkust.