Idufirma juht: "hea ja odav" on lõks

Saks räägib oma järeldustest lähemalt ka veebruaris toimuval Gaselli Kongressil.

Järgneb intervjuu Jakob Saksaga:

Kuidas jõudsid terminini „positsioneerimislõks“?

Kindlasti. Paljud teevad selle vea, et narrivad oma teenuse ära. Nad üritavad teha kompromisse, et väiksel turul meeldida kriitilisele massile, st paljudele. Eesti kitsal nišiturul on see kiusatus kerge tekkima. On oht, et potentsiaaliga gasellettevõte ei julge end fokusseerida ja lõpuks ei meeldi kellelegi. See on kaldast lahti laskmise väljakutse!

Hea näite leiab raamatust „Rework“. Üks ettevõte tegi hästi lihtsat kliendihaldustarkvara. Paljud kliendid ütlesid firmale, et kui too ainult oma süsteemi natuke edasi arendaks, siis nad jääksid selle kasutajaks edasi. Ettevõte aga keeldus kategooriliselt asju keerulisemaks tegemast ja ütles klientidele, et pigem on just neil aeg edasi liikuda.

Sa ei karda maailma?

Vastupidi. Kardan mittemaailma. Ainult Eesti turul on minu jaoks ängistav tegutseda.

Kust sinu arvates saaks Eesti eksportöör lisapotentsiaali leida?

Olen märganud, et meie eksportöörid kipuvad sageli kanali osas tegema mingeid standardotsuseid – nt tahavad müüa maaletooja kaudu, võimalikult palju korraga ja soovitavalt e-maili teel. Aga see ei pruugi olla sugugi kõige optimaalsem ja kasumlikum otsus. Rabaconda puhul näiteks müüme otse jaemüüjatele Euroopas ning jätame maaletoojad välja. Mul on freelancer'ina tööl üks prantslanna, kes teeb müügitööd. Temaga kahekesi katame Euroopa põhiturgude keeled enam-vähem ära. Õpin ka ise praegu prantsuse keelt kaheksandaks keeleks.

Mis nõu annad Eesti juhile, kellel pole rahvusvahelist tausta?

Ma ei oska muud midagi öelda, kui ajagu jalad kõhu alt välja. Tegelikult on see nukker olukord. Hakake pihta! Või siis leidke keegi, kes selle töö ära teeb, aga see paraku maksab.