Keskkonnaministeerium: võimalik, ent lühiajaline lahendus

Rahandusminister Maris Lauri pakkus välja muuta aastane põlevkivi kaevandamismäär perioodipõhiseks, et ühel aastal kaevandamata jäänud maavara saaks kasutada samadel tingimustel kümne aasta keskmise piirmäära raames tagantjärele.

Lõhmus selgitas, et aastasest piirmäärast vähem kaevandatud varu tagantjärele kaevandamine on üks võimalikke lahendusi. Viimase 5 aasta jooksul ei ole kaevandatud kogus ületanud 16 miljonit tonni aastas. „Juttu saab olla maksimaalselt 5 aastat tagasi mineva lahendusega, sest alates aastast 2009 on meil olemas kaevandamise piirmäär. Sarnaselt turba regulatsioonile saab paindlik maht olla ettevõtte põhine,“ selgitas Lõhmus.

Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu, et tegemist on lühiajalise lahendusega, kuna ettevõtete tehniline võimekus põlevkivi kasutamiseks on üle 20 miljoni tonni aastas. Ministeerium rõhutas, et tegemist on taastumatu loodusvaraga, mille kasutamine ei saa lõpmatus suunas kasvada. Kaevandamismahtude suurendamisele tuleb kõrvale panna reaalne kahju loodus- ja inimkeskkonnale. „Me räägime Eesti suurimast keskkonnakasutajast nii vee, õhu, jäätmete kui ka ressursikasutuse osas. Aastas tekib põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel ligi 16 miljonit tonni jäätmeid - tuhka, aherainet, poolkoksi. Põlevkivitööstusest mõjutatud piirkonnas on halvas seisundis kolm põhjaveekogumit kogupindalaga üle 3000 km2,“ märkis Lõhmus.