Rootsis poole sajandi suurim valitsuskriis

Otsustavaks sai immigratsioonivastase partei Rootsi demokraadid üllatavalt suur valimisedu septembris toimunud parlamendivalimistel, mille tagajärjel ei saanud parlamendis selget enamust ei parem- ega vasakleer.

Parempoolsed parteid jäid kurdiks ka Löfveni koostööpakkumistele ajada n-ö blokiülest poliitikat.

Uued valimised toimuvad 22. märtsil. Viimati toimusid Rootsis ennetähtaegsed valimised 1958. aastal.

Oktoobris võimule tulnud vasaktsentristlik vähemusvalitsus jäi järgmise aasta eelarve hääletusel vähemusse, sest paremäärmuslikud Rootsi demokraadid otsustasid toetada opositsiooni, vahendas BBC. Pärast septembrikuiseid valimisi muutusid demokraatide partei hääled otsustavaks. Erakonnal on parlamendis 49 kohta ning paremtsentristliku opositsiooniga liitudes oli järgmise aasta eelarve vastu 182 saadikut 153 poolthääle vastu.

Löfveni sotsiaaldemokraadid moodustasid vähemusvalitsuse roheliste erakonnaga, kuid kokku on neild vaid 138 kohta 349liikmelisest parlamendist.

Eelarvehääletuse järgsel pressikonverentsil teatas Löfven, et on ainult üks partei, kellega ta keeldub koostööd tegemast ja need on Rootsi demokraadid.

Rootsi demokraadid nõuavad riigi liberaalsete immigratsiooniseaduste muutmist. Nimelt on Rootsi pakkunud alalist elupaika kõigile Süüria põgenikele ja riigil on Euroopa Liidu liikmesmaadest enim asüülitaotlusi elaniku kohta.

Rootsi endine peaminister Carl Bildti kommenteeris Twitteris, et Löfven tegi kriitilise vea, kui hülgas varasemad kokkulepped ja lubas vasakparteil dikteerida. "Ta põletas sillad," märkis Bildt lühidalt.