Riigifirmade paraad TOP100s

TOP100 esikümnes on neli riigiettevõtet, mille tublisid tulemusi mõjutasid pikaajalised strateegilised otsused, spetsiifiline sektor ja kindlad turureeglid.

„Probleem ei ole selles, et riigiettevõtetel ehk monopolidel läheb paremini kui erasektoril, vaid selles, et riigifirmad tegutsevad spetsiifilistes sektoris, mis ei ole turule avatud ja nad ei tegutse traditsioonilistes sektorites,“ lausus LHV majandusanalüütik Heido Vitsur. „Häda on selles, et maailmaturul tegutseval ettevõtetel oli eelmine aasta ebameeldivalt raske, seetõttu paistavad riigifirmad paremini välja. Keegi neile kulda kätte ei toonud.“

Raamistik päästab halvast

Vitsuri selgitusel oli mullu enamikul Eesti ettevõtteist, eriti eksportivatest tööstusfirmadest raske. Erandiks vaid siseturule suunatud väiksemad kaubandus- ja teenindusettevõtted. „Eesti põhilised kaubanduspartnerid Euroopa Liit ja ka Venemaa olid üsna surutud olukorras,“ sõnas Vitsur.

Eesti Raudtee nõukogu esimehe ja majanduseksperdi Raivo Vare sõnul soosib riigiettevõtete häid tulemusi turg. „Nad tegutsevad riigipoliitika suunatud ja reguleeritud turgudel, millele ei mõju majanduskeskkonna poolkriisiline olukord,“ märkis ta. „Loomulikult nad annavad häid tulemusi.“

Tänavu tõmmatakse hoogu maha

Siiski ei tõmbaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusosakonna analüütik Regina Raukas võrdusmärki riigifirma, monopoolsuse ja heade tulemuste vahele.

„Arvestada tuleb ka üldist majanduskeskkonda,“ leidis ta. Näitena toob ta Eesti Raudtee, mille veetud kaubamahud jätkavad mitmendat aastat järjest kahanemist ka järgmisel aastal, laskudes 17,3 mln tonnini. See tähendab nelja aastaga kukkumist 40% võrra.

Raudteefirma on ka Vare sõnul pigem vaese kaotaja rollis, mis kannatab riigi tegemata töö, näiteks pikaajaliste plaanide puudumise tõttu. "Eelmise aasta edu oli vana rasva peal. Tänavune aasta on olnud väga keeruline, järgmine tuleb veel hullem," rääkis Vare. "Lahendusi ei ole, sest riik lihtsalt ei soovi nendega tegelda. Vaja oleks aga printsipiaalseid otsuseid, millise mudeliga edasi minna."

Ta selgitas, et Eesti Raudtee puhul on ebastabiilsel turul tegutseva firma mudel valesti üles ehitatud ja liigselt sõltutakse turul toimuvast - kui turg langeb, kukub kogu asi kolinaga kokku. „Enamik riigiettevõtteid toimivad vastupidises olukorras, neil ei ole seda probleemi, neil on stabiilne turg, on mängureeglid, nad tegelevad põhitegevusega ja seetõttu on tulemused teised,“ loetles Vare.

Lisaks veoärile on kesisemast käibest tänavu teatanud ka näiteks Eesti Energia, mis ootab käibelangust. Samas peaks kasumit kogunema eelmise aastaga samaväärselt.