Finantsinspektsioon hakkab kriise haldama

Uuel aastal rakendub ühtne kriisilahendusmehhanism SRM, mis on Euroopa panganduse kriisihalduse tulevase raamistiku teine samm. SRMiga tahetakse ühtlustada pankade saneerimine, mida hakkavad esmajoones rahastama pankade aktsionärid, mitte maksumaksjad. Eestis saab 1. jaanuaril jõustuva Euroopa Liidu direktiiviga kriisilahendusasutuseks finantsinspektsioon, kus luuakse selleks eraldi struktuuriüksus. Kriisilahendusasutuse ülesanne on n-ö tervendada nõrku panku, mille puhul on otsustatud, et pankrotimenetlust ei alustata.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri teatel planeerib kriisilahendusasutus kriisivälisel ajal pankade tervendamist ja vajadusel otsustab varajase sekkumise panga tegevusse, kui viimane ise ei alusta oma tugevdamist. "Kui pank toru ei tõsta, siis on võimalik nimetada isegi ajutine haldur," selgitas Kessler.

Kessler lisas, et Tagatisfondiga kindlustatud hoiused kuni 100 000 eurot on igal juhul immuunsed. "Ei maksa karta, et keegi läheks selliste hoiuste juurde, hakkaks neid ümber kujundama või vastavaid nõudeid vähendama," märkis ta.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi sõnul on mitmeid lahendusinstrumente, mis puudutavad panga juhtimist või juhtimise ülevõtmist. "Lahendusfaasis on ka küsimus, kas ajutiselt finantseerida restruktureerimist, nii et pank uksi kinni ei pane," ütles Ross. Kui kriisihaldajad hindavad, et panga restruktureerimine ei ole süsteemselt oluline, siis Rossi teatel võib tegelikult alati ka eeldada, et institutsioon läheb tavalisele likvideerimisele. See tähendab, et kõik pangad ei ole kohustatud läbima restruktureerimist.

Eestis kohaldub saneerimisraamistik kaheksale krediidiasutusele (Swedbank, SEB, DNB, LHV, Bigbank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Versobank) ja neljale investeerimisühingule (Admiral Markets, Cresco Väärtpaberid, KIT Finance Europe, Evli Securities).

4. novembril rakendus juba Euroopa panganduse kriisihalduse tulevase raamistiku esimene samm ehk ühtne pangandusjärelevalve mehhanism SSM, mille valve all on Eestis kaks panka.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri teatel vastutab SSMis Euroopa Keskpank otse suuremate pankade eest. Selliseid panku on 130 ja nende varad moodustavad umbes 82% euroala pangandussektori varadest. Eesti pankadest jäävad Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla Swedbank ja SEB.