Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: peaminister Rõivas on kõigest käsutäitja
Kolmapäeval ilmunud Äripäeva sõsarlehele Delovõje Vedomosti antud intervjuus kritiseeris Juhan Parts teravalt valitsuskoalitsiooni otsust praamiehitust pidurdada.
Partsi sõnul on praamlaevade hanke ettevalmistusega pikalt tegeldud ning sellega oleks pidanud edasi minema, mitte pidurit tõmbama.Kas Teie meelest on mingi seos selle vahel, et Saaremaa maavanem oli 1994. aastal ja on tänini mõjukas poliitik Jüri Saar, kelle poeg Indrek Saar kuulub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusse? SDE loovutab ilmselt ühel või teisel moel praamiliikluse Saaremaa Laevakompaniile veel 10 aastaks. Kui asi pole neis kahes persoonis, siis kelle kaudu huvitatud osapooled võisid hüpoteetiliselt valitsust mõjutada? Mul on tekkinud oletus, et just ebakõlad praamiliikluse korraldamises lõid naela IRLi ja Reformierakonna koalitsiooni kirstu. On see nii?Muidugi, 2004. ja 2006. aasta konkursi asjaolud tunnistavad seda, et mingit konkurentsi pole, kui tellida teenus operaatorilt koos talle kuuluvate praamidega. Eraldised maksumaksja taskust ainult kasvavad. Eksperdid arvutasid võimalikuks kokkuhoiuks [kui riik omaks praame - toim.] 6-8 miljonit eurot.Küsimused sellest, miks uus koalitsioon muutis tegevusplaani, on õigustatud. Ütleme nii, selle ettepaneku [praamid riigile osta - toim.], „ostis välja“ Indrek Saar, kes blokeeris Urve Palole [majandusminister, SDE – toim.] eelmise plaaniga edasi liikumise. Ja ka Rõivas pole üldse Andrus Ansip: temalt ei küsita, ta on täideviija. Aga „raudne“ Ligi osutus ootamatult „paindlikuks“.Kui uus koalitsioon poleks midagi teinud ja oleks lasknud sadamal viia hange lõpuni, oleks riigil tänaseks kolm ostetud parvlaeva ja neljas ehitamisel. Pärast seda oleks saanud korraldada läbipaistva hanke laevade operaatori leidmiseks.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.