Jakunin ei näinud sanktsioonide pärast kängurut

„Reise USAsse pole ma planeerinud,“ jätkab Jakunin. „Tõsi, hea tuttav Austraaliast kutsus enda maakoju külla. Mõtlesin, et saan näha kängurut tema loomulikus keskkonnas, mitte puuris. Lapsest saati on selline soov olnud. Aga mulle on keelatud sellele kontinendile minek. Mis teha? Nagu öeldakse: selle ebameeldivuse elan üle. Tapma ei hakka.“Jakunin märgib, et hoopis teine asi on tema suhtes kevadel kehtestatud sanktsioonidega. „Ametlik ettekääne oli Krimmi ja Venemaa ühendamine,“ räägib ta. „Andestamatu minu kohta valetamise ja minu nime mustamise kampaania algas Läänes juba aasta varem. Ei läinud nädalatki, vahel isegi päeva, kui mõnes paberlehes või netiväljaandes ei ilmunud vastikut paskvilli minu või minu pereliikmete kohta.“Jakunin on nördinud, et kõik avaldatu jõudis seejärel ka Venemaale. „Sellises olukorras pole ühtki head tegutsemisvarianti. Ei saa anda valetajatele vastu vahtimist, kuna pärast ei pese sellest ennast puhtaks, ja nende peale käsi määrida oleks neile ka liiga suur au,“ räägib Jakunin. „Kohtuskäik ka ei tõmba. Meie juristid uurisid spetsiaalselt USA seadusandlust. Inimene levitab räpast, tõele mittevastavat infot, aga midagi teha ei saa. Minust oli tehtud avaliku elu tegelane, ehkki ma pole ametnik ega poliitik. Ainuüksi tutvus paljude Vene ja välismaa riigitegelastega andis neile põhjuse mind solvata. Ja mul polnud vähimatki võimalust ennast kaitsta. Vaat nii kavalalt on ookeani taga kõik korraldatud! Muidugi olen ma nördinud.“