EL tahab vältida suurt hinnalangust

„Olemasoleva informatsiooni puhul saame öelda, et tegemist on puu- ja köögiviljasektoris ka varem kasutust leidnud värske puu- ja köögivilja turult tagasivõtmise või turule mitte panemise meetmega. Eesmärk on vältida suurt hinnalangust olukorras, kus pakkumine ületab ajutiselt oluliselt nõudlust, mille tulemus on ebanormaalselt madalad hinnad," selgitas Miller, kes on põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja ülesannetes.

Milleri sõnul on Eestile oluline, et need meetmed rakenduvad, sest see vähendab ohtu ebanormaalseteks hinnakõikumisteks siinsel turul. Ta lisas, et toetusmeetme täpsed tingimused selguvad, kui Euroopa Komisjon on esitanud vastava delegeeritud õigusakti. See peaks juhtuma käesoleva nädala jooksul.

Euroopa Komisjon teatas täna esimestest abimeetmetest seoses Venemaa kehtestatud sanktsioonidega. Alates tänasest kuni novembri lõpuni toetatakse puu- ja köögiviljade turult ära võtmist. Selle jaoks eraldatakse ELi põllumajandussektori kriisireservist 125 miljonit eurot.Euroopa Komisjon kaalub abimeetmete rakendamist ka teistes sektorites.

2013. aastal eksportis EL Venemaale 1,26 miljardi euro väärtuses puuvilju ja 770 miljoni euro väärtuses köögivilja. Piima- ja lihatooteid müüdi Venemaale vastavalt 1,5 miljardi ja 1,6 miljardi ning kala 153 miljoni euro väärtuses.

2013. aastal imporditi Eestisse 29 400 tonni köögivilju 24,16 miljoni euro väärtuses. Neist 98% toodi Euroopa Liidust. Nõutuim kaup oli tomat, mille osakaal moodustas 51% impordi väärtusest. Eestist eksporditi 2013. aastal 2200 tonni köögivilju 2,45 miljoni euro väärtuses, millest 95% läks EL siseturule. Enim eksporditi salatit (53%) ja kurki (29%).