Euroopa Liit teatas täna, et Venemaa kehtestatud impordikeeld Euroopa Liidu toidukaupadele ja põllumajandussaadustele on selgelt poliitiliselt motiveeritud samm.
EL rõhutas, et erinevalt Venemaa lauskeelust olid sanktsioonid, mis EL Venemaa suhtes kehtestas, otseselt seotud Krimmi seadusevastase annekteerimise ja olukorra destabiliseerimisega Ukraina idaosas.
EL avaldas Venemaa sammu üle kahetsust ja kordas, et ELi peamine eesmärk on pingete maandamine Ukrainas, mille nimel peaksid pingutama kõik osapooled. EL märkis, et jätab omale õiguse Venemaa piirangutele kohaselt reageerida.
Leedu välisminister Linas Linkevicius ütles eile Vene uudistekanalile RIA Novosti et EL võib kaaluda Venemaa impordikeelu vaidlustamist WTOs.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Piimakarjakasvataja Jaanus Marrandi sõnul mõjutab Venemaa impordikeeld kogu piimaturgu ja ka nende ettevõtet.
Venemaa peaminister Dmitri Medvedev allkirjastas täna määruse, millega muudeti USAst ja Euroopa riikide sisseveokeelu all olevate toodete nimekirja.
Soome peaministri Alexander Stubbi sõnul ei pea Soome üksi kandma Venemaa vastu kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonidest tingitud tagasilöögi raskust.
Vene president Vladimir Putin andis välja ukaasi, milles loetleb põllumajandustooted, mida enam ei tohi Venemaale importida. Atria Eesti juhi Olle Hormi sõnul on see löök eelkõige suurtele eksportijatele nagu Taani, Holland, Saksamaa ja Hispaania.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.