ELi sanktsioonid tulevad

Kõnelused vältasid kokku enam kui seitse tundi, kuid kokkuvõttes tehti Euroopa Komisjoni algses ettepanekus vähe muudatusi.

Esmakordselt otsustati käiku lasta nn kolmanda faasi sanktsioonid, mis on suunatud Venemaa konkreetsete majandussektorite pihta. EL otsustas, et piirangud hakkavad kehtima kapitaliturgudele, kaitsetööstusele, kahesuguse kasutusega kaubale ja tundlikele tehnoloogiatele, sealhulgas energiasektoris. Välisminister Urmas Paeti sõnul näitab Euroopa Liit tänaste otsustega üles ühtsust.

“Kuivõrd poliitilised ja diplomaatilised sammud pole seni Ukraina olukorra lahendamisel edu toonud, peame jätkama piirangutega,” ütles Paet pressiteate vahendusel. „Peamine eesmärk on lõpetada vägivald ja Venemaa sekkumine Ukraina asjadesse,“ lisas ta. Lisaks majandusalastele piiravatele meetmetele otsustas Euroopa Liidu Nõukogu täiendada isikute, üksuste ja asutuste nimekirja, kelle tegevus ohustab või kahjustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.  Kokku otsustati sanktsioonide nimekirja täiendada kaheksa füüsilise isiku ja kolme üksusega. Nende lisandustega on sanktsioonide nimekirjas kokku 95 füüsilist isikut ja 23 üksust.  Euroopa Liidu välisministrid tegid 22. juulil Brüsselis otsuse laiendada sanktsioonikriteeriume. Laiendatud kriteeriumite kohaselt on võimalik sisse- ja läbisõidupiirangute ning varade külmutamisega hõlmata ka neid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kes annavad aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi ja Sevastoopoli annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saavad nende tegevusest kasu.  USA on varasemalt teatanud, et võtab samuti sel nädalal koordineerituna Euroopa Liiduga kasutusele täiendavad piiravad meetmed Venemaa suhtes. Välisminister Urmas Paeti sõnul on ELi ja USA ühine tegutsemine piirangute kehtestamisel väga oluline.