- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmine palk tõusis 7%
Brutotunnipalk oli mullu keskmiselt 5,73 eurot, tõustes 2012. aastaga võrreldes 7,3%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis eelmisel aastal 4,1%. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes kolmandat aastat järjest.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine palk mullu 6,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aastaga võrreldes 9,2% ning mõjutasid keskmist palgatõusu 0,1 protsendipunkti.
Keskmine palk oli 2013. aastal avalikus sektoris 967 eurot ja erasektoris 942 eurot. Aasta varasemaga võrreldes tõusis palk avalikus sektoris 7,9% ja erasektoris 6,7%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Keskmine kuupalk ja -tunnipalk tõusis tunamullusega võrreldes enim põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 11% ja tunnis 15,9%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 1,9% ja tunnis 3,4%).
Eelmisel aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1284 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 6,7% ja tunnis 7,2% aasta varasemaga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis eelmisel aastal enim mäetööstuses (10,6%) ja tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,5%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (kuus vastavalt 2,3% ja tunnis 2,6%).
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis eelmisel aastal kõigis maakondades ning ka kõikide omaniku liikide puhul.
Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Statistikaameti poolt tänavu 12. juunil avaldatud palgatöötaja kuukeskmine brutotulu andmete aluseks olid maksu- ja tolliameti väljamaksete andmed, mis ei võta arvesse tööaja pikkust (täis- või osalist tööaega) ja töötatud tundide arvu. Palgatöötaja kuukeskmist brutotulu avaldab statistikaamet eelkõige omavalitsuste kohta võrdluse pakkumiseks, mida keskmise brutokuupalga andmestik ei võimalda.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Mullu oli valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.
Seotud lood
Palk on tähtsam neile, kelle baasvajadused pole rahuldatud. Mida suurem palk, seda vähem palgatõus motiveerib, väidab Vita Longa omanik Jari Kukkonen.
Palkade kasvu majanduslanguse tingimustes ei tule võtta kui põhjust ja tagajärge, leiab Smart Valley OÜ juht ja omanik Rainer Aunpu.
Värskete palgaandmete kohaselt oli mullu meeste ja naiste brutopalga vahe 34,3%, 2012. aastal oli see vahe 35,8 protsenti.
Möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusid nii keskmine brutokuu- kui ka tunnipalk. Viimati tõusis palk kõigil tegevusaladel 2010. aasta neljandas kvartalis.
Suured klaaspinnad, motoriseeritud lükanduksed ja keerukad fassaadilahendused vajavad tootjat, kes oskab arhitektuurse idee teostatavaks lahenduseks muuta. Lümico toodab Tallinna piirkonnas alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning kasutab projektides Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme. Ettevõtte enam kui 14-aastase kogemuse kõrval on selle tugevuseks oma projekteerijad, tootmine ja paigaldusmeeskonnad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
4
5
Viimased uudised
“Naised tipus” sarja uus lugu
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele