Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil, et majandusministeerium kuulutab välja parvlaevade opereerimise hanke mandri ja saarte vahel.
Valitsus arutas täna kabinetiistungil Saaremaa ja Hiiumaa vahelise laevatranspordiga seonduvat. Kabinet pooldas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutab 2014. aasta juunis välja Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinide 10-aastase opereerimise hanke tingimusel, et hankel osaleval vedajal peavad olema liinide teenindamiseks sobivad parvlaevad (vähemalt 4 laeva).
Hanke võitnud operaatoriga sõlmitavasse lepingusse lisatakse õigus riigi või riigi äriühingu poolt laevad pärast lepinguperioodi lõppu välja osta. Uus lepinguperiood algab 2016. aasta 1. oktoobril.
Ühtlasi peeti kabinetinõupidamisel vajalikuks, et konkurentsi tagamise eesmärgil osaleb riigihankel AS Tallinna Sadam ja teeb toimingud hankel osalemiseks vajalike parvlaevade soetamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna Sadama nõukogu liige Remo Holmser ei kinnita kahtlust, et majandus- ja taristuministrit Urve Palot survestati praamihanke osas meelt muutma.
Väinamere parvlaevaliinidel avalikku liinivedu korraldava Saaremaa Laevakompanii grupi üleveoteenuse korraldamise kahjumiks kujunes 2012. aastal 3,8 miljonit eurot.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul mõistab ta, et otsus loobuda eelmise valitsuse plaanist kuulutada Hiiumaa ja Saaremaa vahel sõitvate laevade ehitamiseks välja konkurss pole populaarne, kuid ministrina peab ta mõtlema pikemas perspektiivis.
Majandusminister Juhan Parts tegi eelmisel reedel ASi Tallinna Sadam tütarettevõttele OÜ TS Shipping ülesande korraldada riigihange nelja parvlaeva soetamiseks Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liini opereerimiseks.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.