Eesti Pank langetas tugevalt kasvuootust

Eesti Pank teatas, et majanduskasv hakkab kiirenema selle aasta vältel, kuid esimese kvartali kehv majanduse käekäik jätab 2014. aasta majanduskasvuks 0,7%. Järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks prognoositakse majanduskasvuks 3,5-4%.

Mullu detsembris prognoosis Eesti Pank 2014. aasta majanduskasvuks 2,6%. Pool aastat varem, juunis oldi aga oluliselt optimistlikumad, siis oodati majanduskasvuks koguni 4,2%. 2015. aasta majanduskasvuks hinnati pool aastat tagasi 3,9%.

Siiani on majanduskasv näidanud hoopis teistsuguseid numbreid – esimeses kvartalis langes majandus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,4%.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul tuli esimese kvartali kehv majanduse käekäik negatiivse üllatusena. „Me ei osanud seda ette näha,“ märkis ta, ent lisas, et majanduskasv hakkab siiski juba sel aastal taastuma. „Esimeses kvartalis nägime küll 1,4%st langust, kuid aasta lõikes jääme siiski pluss poolele,“ ütles Kaasik.

Kaasik lisas, et mitmed esimeses kvartalis majandust alla viinud tegurid olid ühekordsed. Näiteks vähendas soe talv energiatootmist, mis Kaasiku sõnul taastub juba teises kvartalis. Samuti paraneb teises kvartalis majanduskasvule enim kahju teinud veonduseja laonduse sektor, lisaks on lähiajal oodata välisnõudluse järkjärgulist paranemist. Kaasik märkis, et Eesti majanduse edasine areng ei saa toetuda vaid hindade tõusule. "Eesti majandust edasi veab edasi tootlikkus, mida me suurendama peame," ütles ta.

Eesti Panga president Ardo Hansson nentis, et esimese kvartali majanduslangus oli ootamatult suur. Eesti käekäigule pole tema sõnul hästi mõjunud Soome majandus, mis on samuti sel aastal siiani oodatust kesisemalt läinud.

Hansson lisas, et selle aasta majanduskasvu paranemist toetab palgakasvu mõningane aeglustumine ja ettevõtete investeerimisaktiivsuse suurenemine. Viimast toetab tema sõnul head rahastamistingimused, milleks on madalad intressid ja soodsad laenutingimused.

Hansson märkis, et valitsussektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuse lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu. Eelarve defitsiit hakkab vähenema tänu positiivsele majandustsükli mõjule vähenema alles 2016. aastal. „Leiame, et valitsuse eelarve eesmärgid peaksid olema seatud piisava varuga, et olukorra ettenägematu halvenemise korral ei tekiks ootamatuid muudatusi maksupoliitikas,“ ütles ta.