Rapla ei oota Rail Balticust kasu 

Pärnu ei taha Rail Balticast ilma jääda

Pärnu maavanema Andres Metsoja sõnul on Pärnumaa olnud alati seisukohal, et kui Rail Baltic ehitatakse läbi maakonna, siis peab raudtee läbima ka Pärnu linna. „See on vajalik ja me näeme sellel tulevikus maakonnale positiivset mõju,“ märkis Metsoja. Ta lisas, et omavalitsusele on muret tekitanud hoopiski variant, et raudtee rajatakse Pärnust mööda. Sellisel juhul seisaks maakond uue probleemi ees – kuidas luua jaama ühendus linnaga.

Metsoja sõnul on Pärnusse sisenemisel võimalik kasutada olemasolevat raudteetrassi, lihtsalt silla kõrvale tuleks rajada uus väiksem raudteesild. „Koridor on seal osaliselt kasutatav,“ rääkis ta. Küsimusi tekitab hoopiski raudtee väljumine Pärnust lõunasse. Metsoja sõnul on sealse piirkonna lähedal kalmistu, maanteesõlm ja elamud. Esialgsete projekteerimisandmete järgi mahub Metsoja sõnul raudtee loodusväärtuste vahele siiski ära, kuid sel juhul tuleks piirkonnas rakendada kiiruspiirang.

Metsoja lisas, et kõikide Pärnu omavalitsuste ettepanekutega trassivalikul siiski ei arvestatud. Kas omavalitsused peavad valitud trassi põhjendusi piisavateks, ilmneb tema sõnul järgmisel nädalal, kui alustatakse avalikke arutelusid. Metsoja teeb murelikuks aga hoopiski see, et Indrek Sirp lahkub Rail Balticu projektijuhi kohalt. „Kindlasti on väga oluline, mis nüüd projektist edasi saab,“ märkis ta.

Eelistatav trass soodsaim ja mõistlikum

Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhteksperdi Pille Metspalu sõnul on Pärnu linna läbiv trass küll pikem ja kallim, kuid on eelistatud eelkõige regionaalset arengut soodustava Pärnu ühendamisvõimaluse tõttu. Alternatiivsest trassist neli kilomeetrit pikem ja 19 miljonit eurot kallim Pärnut läbiv koridor läheb maksma 205 miljonit eurot.

Pärnust lõunapoole jääv eelistatud trassikoridori lõhestab Metspalu sõnul vähem põllumaid ja säästab loodusväärtusi. Näiteks jäi alternatiivse trassikoridori lähedusse musta toonekure pesa ja mitmed kõrge väärtusega elupaigad. Lõuna-Pärnumaa trassi pikkuseks on hinnatud 37,3 kilomeetrit ja ehitusmaksumus 154 miljonit eurot.

Järvakandist ja Raplast mööduv trassikoridor on Metspalu sõnul kilomeetri jagu lühem kui teised võrreldavad variandid. Lisaks sellele avaldab eelistatav trass vähem mõju väärtuslikele elupaikadele ja inimeste elukorraldusele. Seega on lõik ka odavam – hinnanguline ehitusmaksumus on 309 miljonit eurot, mis on 11 miljonit vähem kui alternatiivne trass.