Arumäe: sektorid üha langevad

Majanduslanguse numbrilisest ulatusest tähtsam on Arumäe sõnul selle struktuur, millest nähtub, et probleem pole enam vaid paari üksiku sektori mure. Langevaid sektoreid on juurde lisandunud, enam pole jäänud pea ühtegi kasvavat sektorit, sõnas ta.

"On paar marginaalselt kasvavat sektorit. Eelmisel aastal veel jõudsalt kasvu vedanud sektorid – hulgi- ja jaekaubandus ning tööstus – on kasvupildilt täiesti kadunud. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse kasvu kadumine üllatas – olid ju jaekaubanduse mahunäitajad kenasti jätkuvalt tõusnud ning hinnatõus seejuures pidurdunud. Kuna langes eelkõige hulgikaubandus, jäigi jaekaubandus üksi kasvuveduriks," kommenteeris Arumäe.

Jaekaubanduse kasv on analüütiku sõnul kooskõlas sellega, et eratarbimine oli jätkuvalt peamine kasvuvedur. Samas on ka eratarbimise kasv oodatud määral nõrgenenud. Ajutise komponendina esimese kvartali majanduslanguses võib välja tuua vaid energeetikasektori, mis on väga kõikuv ning etteennustamatu. Ülejäänud majanduse probleemid on pikaajalisemad, lisas Arumäe.

"Viimase aja indikaatorid on olnud jätkuvalt erisuunalised, osades sektorites paremad ja osades halvemad. Tarbijate kindlustunne mais vähenes, teenustesektori ettevõtete oma samuti. Ka energeetika jätkas aprillis kahanemist ning käibemaksulaekumised kahanesid mais samuti. Samas olid jaekaubanduse, tööstuse ja ekspordi mahud aprillis veidi paremad kui esimeses kvartalis," loetles ta.

"Seega on ka teise kvartali majanduskasv tõenäoliselt aasta baasil negatiivne. Võimalik, et veidi väiksemas ulatuses kui esimeses kvartalis, kuid fundamentaalselt paremat olukorda ma ei ootaks," sõnas Arumäe.