Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olari Taal pooldab 1000eurost miinimumpalka
Pankur Indrek Neivelti ideed tõsta Eestis 2018. aastaks miinimumpalk 1000 euroni kuus peab õigeks ettevõtja ja endine poliitik Olari Taal.
Taali sõnul tuleb Eestil end tänasest seisust kuidagi lahti murda, sest näiteks väikeettevõtjatel on suhteliselt lihtne elada. „Kui tal (väikeettevõtja - toim) on 5-6 töötajat, siis ta elab selle pealt liiga hästi. See on äristagnatsioonisõbralik olukord. Meil on äri nagu kasvuhoones, aga mingit arengut ei toimu. Seda kasvuhooneklaasi peaks natuke katki lööma, et hakkaks toimuma areng. Et riigi majandus läheks edasi, peavad kõik hakkama pingutama,“ lisas Taal.
Taal lisas mõtteid ka Indrek Neivelti sõnavõtule, et Euroopa Liit ei ole Eesti majandusele kümne aastaga edu toonud, kuna naturaalnäitajad on väiksemad kui 2005. aastal. Taali hinnangul pole Eesti suutnud kasutada Euroopa Liidust saadud võimalusi. „Tundes hästi Indrekut, ma ei usu, et ta ütles, et Euroopa Liidu areng ei ole edu toonud. See on kindlasti edu toonud, aga ta arvatavasti pidas silmas seda, et me pole saavutanud seda, mida oleksime võinud,“ ütles ta.
Saku Õlletehas on huvitatud inimestele hea palga maksmisest, aga see sõltub ettevõtte võimest efektiivselt ning tulusalt majandada, ütles õllevabriku juht Margus Kastein.
1000eurose miinimumpalgani jõudmiseks peaks riik rohkem kujundama fiskaal- ja maksupoliitikat, ütles Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa ettevõtja Indrek Neivelti idee kohta.
Aastaid Peterburis töötanud Neivelt võib ju siinsetele kohalikele väikeettevõtjatele rääkida, et me ei oska äri ajada ja palka maksta, kuid ta ei ole väljapaistvalt Eesti patrioot., kirjutab kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja Janek Mäggi.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.