Möödunud kuu oli ka Vene rublale positiivne kuu, kuna see tugevnes euro vastu 4 protsenti ning dollari vastu 2 protsenti. Kuid grivna nõrkus jätkus ning dollari ja euro vastu nõrgenes see vastavalt 0,5 protsenti ja 2,5 protsenti. Aasta algusest on grivna dollari ja euro vastu kaotanud peaaegu 40 protsenti oma väärtusest.
"Poliitilist riski arvestamata on Vene aktsia odavad." Venemaa-suunaline börsil kaubeldav fond (ETF) Market Vectors Russia Index tõusis maikuus 11 protsenti, mis on suurim tõus pärast 2012. aasta jaanuari. Välisinvestorid investeerisid mais Venemaale 79 miljonit dollarit ning EPFR Globali analüüsijuht Cameron Brandti sõnul on see positiivne märk. „Need on üle pika aja esimesed kasvuvõrsed. Kui Venemaa plaanib Ukrainast eemale hoida, näevad inimesed, et (Vene aktsiaturg) on liiga odav. Kui poliitilist riski mitte arvestada, on Vene aktsia odavad,” ütles Brandt. Välisinvestorid on Venemaalt tõmmanud raha välja alates eelmise aasta augustist.
Pingete leevenemine on viinud suuri börse rekordkõrgete tasemeteni. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas aprillis, et Ukraina kriis on oht kogu maailmamajandusele. IMFi hinnangul on maailmamajanduse taastumine pärast finantskriisi olnud nõrk ja aeglane ning geopoliitilised ohud võivad sellele olulist mõju avaldada. Seetõttu hingasid maailma börsid kergendatult Ukraina presidendivalimiste peale ning Putini lubadusele uue riigipeaga koostööd tegema hakata.
Kas korrektsioon võib tulla? Näiteks USA börsiindeksid Dow Jones ja S&P 500 on tõusnud uute rekordkõrgete tasemeteni ning Euroopas saavutas sarnase tipu eelmisel nädalal Saksa börs. See on tekitanud investoreis küsimuse, kas aktsiaturge võib praeguste tippude juures tabada korrektsioon. LHV Panga analüütik Erko Rebane usub, et USA aktsiaturud on praegusel hetkel üsna õiglaselt hinnastatud ning edasiseks tõusuks peaks ettevõtete kasumirida praegusest konsensusest kiiremini kasvama. „Euroopas on valuatsioonide tase küll madalam, kuid samas vastupidiselt USA-le on siin regioonis esimese kvartali järel ettevõtete kasumiootust jätkuvalt allapoole toodud,” ütles Rebane, kelle arvates on lühiajaliselt aktsiaturud mõlemal pool Atlandi üleostetud ning seetõttu tasuks lähiajal oodata kerget õhu välja laskmist.
Swedbanki Baltikumi aktsiate kauplemisüksuse juht Simmo Sommeri sõnul ei ole turgudel praegu kerge orienteeruda, kuna makro poolt tuleb vastukäivaid signaale, ettevõtete kasumite kasv on aeglustunud. „Indeksite väärtustasemed on oma ajaloolistest keskmistest üksjagu kõrgemal ning volatiilsus on ära kadunud. Samal ajal ettevaatavad indikaatorid osutavad paranevatele võtmenäitajatele ja hoole,” ütles Sommer. Samas usub ta, et madalad intressimäärad peaksid jätkuvalt toetama riskantseid varaklasse. „Osa investoreid on oma riske vähendanud või positsioonidest väljunud, teistele on aktsiad endiselt koht, kus olla kas usust turu jätkuvale tõusule või paremat tootlust genereerivate alternatiivide puudumise tõttu,” lisas ta.
Mai lõpus tõusis maailma börsidel olevate ettevõtete koondturuväärtus rekordilise 47 triljoni euroni, mis näitab, et investoritel on olnud aktsiate vastu suur huvi. Balti börsidest oli maikuus nõrgim Tallinna börs, mille tõus piirdus 1 protsendiga. Edukaim oli 3,5 protsendiga Läti börs. Leedu börs tõusis 2,5 protsenti.