Tõnu Mertsina: tugev reaalpalga kasv toetab tarbimist

Statistikaameti teatel kasvas aastases võrdluses brutokuupalk 7,3%  (966 euroni). Inflatsiooniga korrigeeritud palga reaalkasv kiirenes juba seitsmendat kvartalit järjest ning ulatus 6,7%-ni.

Nii nagu eelmisel kvartalil, kasvasid palgad kõige kiiremini põllu- ja metsamajanduses ning transpordisektoris, vastavalt 14,7% ja 13,9%. Mõlema tegevusala kiiret palgakasvu lükkas muuhulgas tagant preemiate oluline suurenemine. Transpordisektoris, mille lisandväärtus on juba pikemat aega languses olnud, maksti statistikaameti hinnangul preemiaid ligikaudu 50% enam, kui aasta tagasi. Preemiad suurenesid nii laonduse kui veonduse tegevusalal. Energeetika- ja ehitussektoris, mille lisandväärtus on samuti vähenenud, kiirenes palgakasv Eesti keskmise lähedale, vastavalt 7,1% ja 7,3%-ni. Kiire tööjõukulude kasv koos lisandväärtuse langusega mõjub ettevõtete kasumitele negatiivselt. Energeetikasektoris pidurdas tööjõukulude kasvu hõive tugev langus.

Tugeva palgakasvu aeglustumisega paistab aga silma info- ja side tegevusala. See on ka ootuspärane, kuna selle tegevusala kogukasum on, peamiselt telekommunikatsiooniettevõtete nõrkade tulemuste tõttu, olnud languses juba kaks aastat järjest.

Koos töötleva tööstuse aeglasema lisandväärtuse kasvuga aeglustus esimesel kvartalil ka selle tegevusala palgakasv (6,5%-ni). Samuti on tublisti vähenenud töötleva tööstuse ettevõtete hõive, mis aitab parandada hinnapõhist konkurentsivõimet. Kuigi tööjõukulude osakaal on töötleva tööstuse müügitulus viimasel paaril aastal mõnevõrra kasvanud, on see oluliselt väiksem, kui 2008-2009. aastate eelsel kiire majanduskasvu perioodil. Kuna suurem osa töötleva tööstuse müügikäibest läheb ekspordiks (üle 70%), on tööjõukulude vaoshoidmine konkurentsivõime hoidmiseks väga oluline. Tööjõukulude kasvu negatiivset mõju töötlevas tööstuses leevendavad imporditud sisendihindade vähenemine, mis on viinud tootjahinnad isegi langusesse. Töötleva tööstuse ekspordihinnad on aga langenud juba enam kui aasta.

Lisaks tööjõupuudusest tulenevale palkade tõstmise vajadusele hoidis palgakasvu kiire käesoleva aasta 1. jaanuarist 11% võrra tõstetud miinimumpalk. Miinimumpalga tõstmine mõjutab enim väiksemaid, alla 50 töötajaga ettevõtteid. Statistikaameti arvestuste järgi suurenesid selles ettevõtete rühmas palgad 7,2% võrra, kusjuures palku tõstsid 57% ettevõtetest. Nimetatud ettevõtete mõju kogu palgastatistikale on aga suur, kuna need moodustavad kaks kolmandikku palgastatistika valimist.

Kiiresti kasvanud palgad toetavad eratarbimise ja sisekaubanduse tugevat kasvu. Vaatamata esimese kvartali SKP langusele püsis meie hinnangul eratarbimise kasv kiire, samuti panustab jaekaubandus majanduskasvu positiivselt. 

Tööjõupuudusest tingitud palgasurve jääb veel püsima. Üsna arvestatav osa Eesti residentidest käib tööl välismaal (kokku 3,5%, sh Soomes 2,5%) ning mitmed tegevusalad peavad konkureerima välisriikide kõrgema palgatasemega. Miinimumpalga kergitamine (järgmisel aastal veel 10% võrra) panustab täiendavalt palkade kiiremasse kasvu. Palgad reageerivad üldjuhul majanduskasvu aeglustumisele viitajaga. Meie hinnangul palgakasv mõnevõrra aeglustub. Samas hoiab aeglasem inflatsioon reaalpalga väga tugevana, mis omakorda toetab tarbimist.

Autor: 1321-aripaev