Juncker: Ma olen pankades veidi pettunud

See kriitika pankade aadressil kõlab Euroopa poliitika ühe absoluutse veterani suust. Jean-Claude Juncker (59), endine Luksemburgi peaminister ja rahandusminister ja kauaaegne eurogrupi president on nüüd Euroopa Rahvapartei kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Sellesse parteisse, mis on praegu Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon, kuuluvad kristlikud demokraadid ja konservatiivid nagu Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Juncker on väga mures, et hoolimata sellest, et Euroopa Keskpank hoiab intressimäärad nulli lähedal, on eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel üle kogu Euroopa Liidu raske pankadest laenu saada. Ja kui saavadki, maksavad intressi, mida kirjutatakse kahekohalise numbriga

Viimased andmed näitavad, et euroalal kahanesid laenud ettevõtetele aasta baasil enam kui kolm protsenti. Nüüd on pankade kord täita oma ülesannet.

"See on koordineerimise ja tihendatud koostöö küsimus. Selle majanduspoliitika koordineerimisega peab tegelema eurogrupp ja seal tuleb meil kontrollida, kas ülejääk ühes riigis võiks vähendada raskusi, millega seisavad silmitsi teised riigid," ütleb Juncker.

Nii et näete mingil määral ruumi koordineerimiseks?

"Euroala 18 liikmesriigil tuleb omavahel koordineerida, et selgitada välja, kas mõni neist saaks kulutada rohkem, ilma et see tooks kaasa riigi eelarvedefitsiidi või võlakoorma kasvu.

Euroopa Liit peaks Ukraina kriisist õppima ja tegema energiasõltumatusest esmase prioriteedi, ütleb Juncker.

"Aeg on käes käivitada reaalne energialiit nagu on välja pakkunud Poola peaminister Donald Tusk ning mida toetab ka Prantsusmaa president. Äärmiselt oluline on vähendada sõltuvust Venemaast ning korraldada energiavarustus ringi."

 Kas selle teeb vajalikuks Ukraina kriis?

"Peamine õppetund Ukraina kriisist on, et meil tuleb Euroopa energiavarustus ümber korraldada. Mõned riigid sõltuvad 100 protsenti Venemaa gaasi ja nafta impordist. See on tüürinud meid süsteemi, kus me ei ole Venemaast sõltuvad mitte üksnes majanduslikult ja kaubanduslikult, vaid ka poliitiliselt."

See raske olukord võib samal ajal kätkeda suurimaid võimalusi majanduskasvuks ja uute töökohtade loomiseks.

"See viib energiasektoris uute investeeringuteni ja uued investeeringud toovad majanduse kasvu ja uued töökohad," ütleb Juncker.

Artikli autor on Taani majanduslehe Börsen poliitikatoimetaja Mads Brandstrup

Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola). Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga.