Palga- ja hinnakasv seab Eesti ohtu

Kuigi Eesti majanduskasv mullu aeglustus, oli see osaliselt tingitud ühekordsetest teguritest, teatab raport. Ootuste kohaselt kiireneb majanduskasv 2014. ja 2015. aastal nii välis- kui ka sisenõudluse toel.

Eesti konkurentsivõime näitajad on üldiselt head, kuid palga- ja hinnakasv võib sellele tulevikus negatiivset mõju avaldada. IMFi hinnangul on Eesti, Läti ja Leedu peamine ülesanne konkurentsivõimet hoida ja seda jätkuvalt suurendada. Konkurentsivõime kasvatamiseks peavad Balti riigid hoidma tööjõukulude kasvu kooskõlas tootlikkuse arenguga, tegelema suure struktuurse tööpuuduse probleemiga, keskenduma teadmistepõhiste toodete ja teenuste ekspordile ning ühiselt panustama taristuühenduste parandamisse ja mitmekesistamisse.

Eesti Pank nõustus, et majandusarengu seisukohalt on kõige olulisem suurendada Balti riikide konkurentsivõimet. "Eesti saab Euroopa majanduse elavnemisest rohkem kasu juhul, kui viimaste aastate jooksul kasvanud palgasurve ei piira ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel. Seetõttu on tähtis, et Eesti tööjõud vastaks ettevõtete vajadustele ja et seda tagataks tööturumeetmete abil," teatas Eesti Panga president Ardo Hansson.

IMFi hinnangul on Eesti teinud suuri edusamme terviklikuma ja tugevama makrofinantsjärelevalve raamistiku loomise poole. IMF tervitab Eesti pühendumust säilitada Euroopas toimuvate suurte muutuste kiuste tugev finantssüsteem. Lisaks leiab IMF, et pangandusliidu rakendamisel peavad Eesti ametivõimud finantsstabiilsuse tagamiseks püüdma säilitada head koostööd Põhjamaade pangandusjärelevalveasutustega.

Autor: 1321-aripaev