Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ukraina rikaste TOP 100
Ukraina ajakiri Fokus reastas riigi 100 rikkurit, kelle tegevusest kumab läbi sealse majanduse struktuur.
Nimekirjas on peale kohalike ukrainlaste ka seal vara omavad välismaalased, neid pääses nimekirja 20. Rikaste nimekirjast kumab läbi Ukraina majandusstruktuur: metallurgia, jaemüük, põllundus ning rantjeed.
1. Rinat Akhmetov - finants- ja tööstusgrupp SCM Group. 14, 871 mld dollarit.
2. Vadim Novinski - valdusfirma Smart-Holding (kaevandamine, metallurgia, laevaehitus, inseneri-, põllumajandus-, kaevandustööstus, kinnisvara, rahandus ja kindlustus). 3,601 mld dollarit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
3. Igor Kolomoisk - Ukraina suurim finantstööstuskontsern "Privat" grupp. 3,398 mld dollarit.
4. Gennadiy Bogoljubov - Ukraina suurim finantstööstuskontsern "Privat" grupp. 3,361 mld dolalrit.
5. Dmõtro Firtaš - rahvusvaheline kontsern Group DF, mis tegutseb 11 riigis. Firmad tegelevad nt väetise ja titaaniga, gaasi jaotamisega ja pangandusega. 2,745 mld dolalrit.
6. Oleg Bakhmatjuk - taimekaitsevahendeid, mineraalväetisi ja põllumajandustehnikat müüv UkrLandFarming. 2,676 mld dollarit.
7. Viktor Pintšuk - investeerimis- ja konsultatsioonifirma EasTone. 2,187 mld dolalrit.
8. Konstantin Ževago - rauamaagitootja Ferrexpo. 1,37 mld dollarit.
9. Konstantin Grigorišin - nafta-, gaasi- ja keemiatööstusseadmete tootja Energia Standard. 1,368 mld dollarit.
10. Leonid Jurušev - kinnisvarafirma Jaroslav Val. 1,227 mld dollarit.
Ukraina presidendi Petro Porošenko isiklik vara on pooleteise aastaga kahanenud 30% 730 miljonile dollarile, rehkendab agentuur Bloomberg oma miljardäride indeksi alusel.
Kui võimalikud sanktsioonid Venemaa vastu sealse majanduse langusesse viivad, kannatavad sellest ka ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa majanduskasvu toibumine, hoiatas EBRD.
Kagu-Ukrainas Mariupoli kesklinnas käib tulevahetus, kus on praeguseks hukkunud kolm ja haavata saanud vähemalt 25 inimest, vahendab uudisteagentuur Unian.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.