Tallinna Vesi kimpus veepuhastamise nõuetega 

Tallinna Vesi teatas täna börsile, et I kvartalis ei suudetud täita raskemetallide sisalduse normatiive heitvees. „Toomaks siia võrdlus, siis näiteks vasele kehtiv piirmäär joogivees on 2000 µg /l,“ kirjutas Tallinna Veest Mariliis Mia Topp.

Raskemetallide piirmäärad tulenevad pinnavee keskkonnakvaliteedi standardite direktiivist. „Eestis rakendatakse direktiivist tulenevad rangeimaid piirmäärad ning tekitavad segadust ja probleeme kogu Eesti veesektoris,“ ütles ta. „Hetkel võimaldab reoveepuhastuse protsess, mitte ainult meil, vaid üldiselt, eemaldada puhastatud reoveest ligikaudu 70% raskemetallidest. Seega, täna ei ole tehniliselt võimalik määrusest tulenevaid piirmäärasid saavutada,“ jätkas ta. „Samas on hetkel vara öelda, kas see on üldse tehnoloogiliselt võimalik, mis on selle maksumus ning kuidas see mõjutab teenuse hinda.“

„Tegemist on Eesti vee-ettevõtlust puudutava üldise probleemiga,“ kommenteeris Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhilt Vahur Tarkmees. „Uus määrus on segane, väga raske on mõista, milliseid aineid, mis koguses, mis tingimustel tohib veekogusse juhtida ja mida mitte. EVEL on probleemi arutamiseks korraldanud ümarlaua keskkonnaministeeriumiga ning koostame ettepanekut määruse muutmiseks," lisas Tarkmees. "Me mõistame vajadust säästa keskkonda, aga see peab olema majanduslikult põhjendatud ja tarbijale vastuvõetava teenuse hinnaga. Kahjuks on seadusandja jätnud sotsiaalmajandusliku uuringu teostamata, mis oleks raskmetallide mõistlikud piirmäärad Eesti oludes.“