Soome ja Rootsi NATOsse

"See on vale illusioon, et NATOst väljas olles on julgeolekupositsioon sama, mis sees," ütles ta. Seda on praegu Ukraina puhul näha. Sinna riiki ei plaani NATO sõdima minna, samas on alanud Poola ja Balti riikide julgeoleku kindlustamine.

Praegu on võimaluste aken ka Soomele ja Rootsile lahti, kuid kaua see ilmselt nii ei püsi, märkis veteranpoliitik Eesti Välispoliitika Instituudi korraldatud loengul.

Ellemann-Jenseni sõnul, kes end häbenemata külma sõja sõduriks nimetab, ja toetab deviisi, et rahu soovides valmistu sõjaks, ei maksa Venemaa praeguse režiimi suhtes illusioone teha. See režiim on rikkunud kõiki rahvusvahelisi reegleid, mille eesmärk oli tagada raudse eesriide langemise järel riikide rahulik kooseksisteerimine.

"Selliseid õigustusi, mida ta (Venemaa president Vladimir Putin - toim.) oma kõnes esitas, pole ma kuulnud Slobodan Milosevitši (endine Serbia diktaator - toim.) ajast peale," ütles Ellemann-Jensen, märkides, et küllap unustas USA endine president George W. Bush oma prillid, kui juunis 2001 Putinilie silma vaatas ja ta hinge mõistis.

Parim vastusamm Putini Venemaale on Ellemann-Jenseni arvates hästi sihitud sanktsioonid isikute vastu, kellel Putini režiim püsib.

Laiemad majanduslikud sanktsioonid seevastu ei pruugi toimida - varem või hiljem tuleb ikka läbikäimist ja kauplemist riigiga jätkata. Nii näitas Venemaa puhul Gruusia sõda, nii näitasid juba varasemad sündmused Hiinas Taevase Rahu väljakul.

Seda eesmärki - et need Putini lähikondsete ja nende palgal olevate lääne poliitikute hämarad rikastumise lood päevavalgele tuua - võiks "vahelduseks" teenida ka Wikileaks, selle asemel, et lääneriike õõnestada, arvas Ellemann-Jensen.

Veelgi olulisem on aga Ukraina majanduslikult ja poliitiliselt jalule aidata. Selleks on vajalik ELi ja NATO tihedam koostöö Putini režiimi surve all riikidega.

Ellemann-Jenseni sõnul on raske prognoosida, kuidas asjad edasi arenevad. Venemaa on selgelt näidanud valmisolekut rahvusvahelistest normidest üle astuda. See tähendab, et NATO peab jääma valvele. Soomel ja Rootsil tuleks aga tõsimeeli kaaluda liikmelisust. "Ka meie huvi on, et kellelgi ei tekiks vale ettekujutus, et regioonis on julgeolekuvaakum, kuna pole kuuluvust (NATO - toim.) organisatsiooni."