• OMX Baltic0,96%305,01
  • OMX Riga−0,5%933,78
  • OMX Tallinn0,59%2 013,63
  • OMX Vilnius0,43%1 315,68
  • S&P 5000,79%6 774,76
  • DOW 300,14%47 951,85
  • Nasdaq 1,38%23 006,36
  • FTSE 1000,04%9 842,09
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,23
  • OMX Baltic0,96%305,01
  • OMX Riga−0,5%933,78
  • OMX Tallinn0,59%2 013,63
  • OMX Vilnius0,43%1 315,68
  • S&P 5000,79%6 774,76
  • DOW 300,14%47 951,85
  • Nasdaq 1,38%23 006,36
  • FTSE 1000,04%9 842,09
  • Nikkei 2251,03%49 507,21
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%94,23
  • 19.03.14, 12:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootsi plaanib pensionisüsteemis reforme

Rootsi plaanib muudatusi reeglites, kuhu pensionifondid oma varasid võivad investeerida.
"Tulemas on suured muutused," ütles Rootsi finantsturgude minister Peter Norman agentuuri Bloomberg vahendusel. "Suurenevad võimalused investeerida börsil noteerimata firmadesse ja näiteks infrastruktuuriprojektidesse, mis on hea pikaajaliste säästude jaoks."
Plaan on osa suuremast Rootsi pensionisüsteemi reformist, mille raames on praegune koalitsioon ja suurim opositsioonipartei sotsiaaldemokraadid välja pakkunud ka riiklike pensionifondide arvu vähendamise viielt kolmele, et kulusid kokku hoida.
Samuti tahetakse leevendada reegleid, mis on praegu võimaldanud fondidel noteerimata ettevõtetesse investeerida vaid 5% varadest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Investeerimisreeglid ei luba investeerida toorainetesse ning piiravad investeeringuid valuutariskiga seotud varadesse. Vähemalt 30% varadest tuleb investeerida madala riskiga võlakirjadesse.
Kokku on Rootsi niinimetatud AP fondides varasid 1,1 triljonit Rootsi krooni. Viimasel kümnel aastal on nominaalne tootlus kulude järel 6,5-7,2%.
Täpsem reformiplaan selgub pärast septembris toimuvaid parlamendivalimisi ning uus struktuur koos uute reeglitega tahetakse käivitada 2016. a esimesel poolel, ütles Bloombergile Rootsi rahandusministeeriumi pressiesindaja.
"Viimasel 15 aastal ei olnud nii palju infrastruktuuri fonde ja infrastruktuuri projekte, kuhu investeerida," ütles Norman. "Usume ja püüame selle poole, et reformidega muutub fondida haldamine odavamaks ja pensionärid võidavad."
Tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab pensionifondide tippjuhtide kõrgetest töötasudest. Tegevjuhtide palgad jäävad vahemikku 3,09 miljonit kuni 3,98 miljonit Rootsi krooni (349 500 - 450 220 eurot) aastas. Võrdluseks oli Rootsi keskpanga juhi aastapalk 2012. aastal kaks miljonit Rootsi krooni (226 000 eurot).

Seotud lood

Börsiuudised
  • 03.04.14, 19:12
Swed suunas  pensioniraha aktsiatesse
Seni kõige suurema fondivalitseja Swedbanki populaarseim pensionifond K3 jätkas mullu aktsiate ostmist ja raha osakaalu vähendamist portfellis.
Uudised
  • 09.04.14, 08:42
Rootsi ootab majanduskasvuks 2,7%
Rootsi majandus kasvab tänavu 2,7 ja järgmisel aastal 3,3 protsenti, vahendas Bloomberg Rootsi rahandusministri Anders Borgi öeldut Dagens Nyheteris.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.12.25, 13:21
Sun Investment Groupi tegevjuht: miks suured investorid otsustavad Poolas päikeseenergia parke rahastada
Esmapilgul võib tunduda, et investeeringud päikeseenergiasse on peamiselt mainekujunduslik žest rohelise agenda kontekstis. Kuid Sun Investment Groupi (SIG), piirkonna juhtiva taastuvenergia projektide arendaja ja praegu 10-protsendilise tootlusega võlakirju emiteeriva ettevõtte asutaja Deividas Varabauskase sõnul räägib suurte Euroopa investorite käitumine hoopis teist juttu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele