Lobjakas: Krimm seeditakse ära

Millised majandussektorid võivad saada käimasolevast majandussõjast kõige suurema löögi?Mis puudutab USAd, siis nende kaubavahetus on suhteliselt väike. Seal on tegemist rohkem Iraani-tüüpi sanktsioonidega, alates Venemaa krediidivõimaluste kinnikeeramisest. Teisel pool on Euroopa Liit, mis täna kohtus välisministrite tasandil Brüsselis ja mis tegeleb sellega hoopis teisel tasandil. Tegemist on kuni 20 inimesega, kellele rakendatakse viisakeeld ja kelle hoiused Euroopa Liidu tasandil külmutatakse. Seegi võtab enne jõustumist aega. Taustaks on sõltuvus Vene gaasist. Heaks näiteks on Saksamaa, kus kolmandik gaasist tuleb Venemaalt.

Euroopa Komisjon on keeldunud eelmise nädala alguses suurendamast selle gaasijuhtme läbilaset, mis läheb Ukrainas põhja osas Venemaalt Saksamaale. Hetkel võib-olla on hirm Lääne-Euroopa riikides, et Venemaa paneb ootamatult midagi kinni ja ümberorienteerumine võtab aega. See toimub eri riikide tasandil eraldi ja ajaskaalad on väga erinevad.

Kas on keegi, kes lõikab sanktsioonidest silmnähtavalt või varjatult kasu?Loomulikult ei ole. Põhimõtteliselt läheb nüüd vastu taevast üle 20 aasta külma sõja järgset normaalsust, mida on hoolega kultiveeritud Washingtonist. Vastu taevast läheb ligi 50 aastat poliitikat Saksamaalt, mis tuli mängu juba Nõukogude Liidu ajal 1970ndatel. Vähemalt praegu on Läänes kõigi riikide esmane eelistus stabiilsus. Ilmselt Venemaa sellele mängibki, eeldusel, et sanktsioonidele minekul on drastilisemad abinõud selle võrra keerulisemad ja Lääne jaoks dramaatilisemad. Ei eeldagi, et Venemaal üldse on selles mängus ratsionaalne strateegia.