Eesti ostab tänavu 112 miljoni eest relvi ja varustust

Aastaiks 2013-22 koostatud riigikaitse arengukava alusel on tänavuse hankeplaani maht 111,5 miljonit eurot, mis moodustab 29,04% selle aasta kaitse-eelarvest.

Reinsalu sõnul tagab kaitsekulude püsimine tasemel 2% sisemajanduse kogutoodangust, et saame kolmandiku oma kaitse-eelarvest suunata uue relvastuse ja varustuse hangeteks.

"Selline kaitse-eelarve jaotus võimaldab meil täna varustada ja relvastada kaitseväe praegused sõjaaja üksused ning alustada järgmistel aastatel uute sõjaliste võimete arendamisega, nagu näiteks jalaväe lahingumasinate hankimisega," ütles ta pressiteates.

Suurim osa hankeplaanist kulub kaitseväe reservüksuste sõjaaja varustuse ja varude hankimiseks, milleks hangitakse kokku ligi 45 miljoni euro eest juurde sideseadmeid, veokeid jt rivisõidukeid, laskemoona, pioneerivarustust, öövaatlusseadmeid, suurtükiväe- ja miinipildujaüksuste tulejuhtimisvarustust, kaitseväelaste vormiriideid, rakmeid, kuulikindlaid veste jms.

Enam kui 13 miljonit eurot kasutatakse kaitseväe rahuaegse väljaõppetegevuse tagamiseks vajaliku laskemoona, tankitõrjerakettide, vormiriiete ja lõhkemoona soetamiseks. Ligi kolm miljonit eurot kulub Kaitseliidu maakaitseüksustele varustuse hankimiseks.

Suurimateks ühekordseteks kuludeks selle aasta hankeplaanis – mõlema hanke puhul üle kuue miljoni euro – on 2009. aastal ostetud keskmaaradarite Ground Master 403 ning 2010. aastal ostetud soomustransportööride SISU XA-188 graafikujärgsed osamaksed. Samuti jätkuvad väiksemas mahus hanked Ämari lennubaasi varustamiseks vajalike navigatsiooniseadmete jm varustusega.

Ligi 14 miljonit eurot kulub tänavu kaitseväe olemasolevate kerge- ja raskerelvade, sõidukite jm varustuse plaanipärasteks remondi- ja hooldustöödeks.