Kus on suurim pankrotioht?

Eestis kuulutati möödunud aastal välja 459 äriühingu maksejõuetus, teatas Krediidiinfo. Pankrotistunud äriühingute arvu kahanemine pidurdus ja vähenes 36 ettevõtte võrra ehk 7,3 protsenti (2012. aastal oli kahanemine 20,5 protsenti ja 2011. aastal 39,5%).

Samas on pankrottide arv 2014. aasta esimese kahe kuuga 10 protsenti kasvanud. Suure tõenäosusega on oodata pankrotitaseme stabiliseerumist 400-500 ettevõte tasemel või isegi mõningast kasvu käesoleval aastal.

2013. aastal lõppes suur osa pankrotimenetlusi raugemisega (67%), kuna kohus leidis, et ettevõtted on varatud (2012. aastal oli vastav näitaja 70,5%).

Keskmiselt pankrotistus mullu 2,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ehk iga 390. ettevõte. (eelmisel aastal iga 331. ja üle-eelmisel iga 257. ettevõte).

Kõrgeima pankrotistumise tasemega piirkonnaks tõusis mullu Valgamaa. Järgnesid Pärnu- ja Harjumaa (3,31; 3,02 ja 2,85 pankrotti tuhande ettevõtte kohta). Madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad olid Jõgevamaa ja Saaremaa, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta alla ühe ettevõtte.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega valdkondadeks on jätkuvalt majutus-toitlustus, ehitus ja töötlev tööstus, kus toimus vastavalt 7,79; 4,77 ja 4,39 pankrotti tuhande ettevõtte kohta. Ka on märkimisväärne, et 2013. aastal pankrotistunud kümne suurima ettevõtte hulka kuulus seitse ehitussektori ettevõtet, näiteks tuntumad: Koger Projektijuhtimise AS, Estconde-E OÜ ja Räga OÜ (endine Facio Ehituse AS).

Tüüpiline pankrotiettevõte on müügituluga kuni 0,5 miljonit eurot ning mitu aastat kahjumiga töötav omakapitalita firma. Pankrotistunud ettevõtetest ligi kolmveerandil esines viimasel aastal maksuvõlg ja rohkem kui kolmandikul pidev maksuvõlg kogu aasta jooksul. 86 protsenti pankrotistunud ettevõtetest said oma viimasel aktiivsel tegutsemisaastal nõrga Krediidiinfo reitingu (C, B, BB).

Krediidiinfo AS on Eesti ettevõtete pankrotiuuringuid koostanud alates 2000. aastast.