Ka ebaõnnestuda olgu lubatud

Pole vahet, kas juhtida lasteaeda või jalaväebrigaadi, leiab 20 aastat kaitseväes juhte arendanud Herem. Juhiks valitakse tavaliselt inimene, kellel on kogemus, kes on läbinud teatud tasandite juhtimise. "Kõik ei sobi juhtima 150 meest," lausus Herem. "Igal kursusel võimalikku tulevast kaitseväe juhatajat ei olegi. Enamik ohvitsere peab leppima sellega, et ei saa kunagi kaitseväe juhatajaks."

Tippjuhiks ei tohiks saada inimene, kellel on mõned juhtimise etapid vahepealt ära jäänud. Muidu ei tea, kas ta saab keerulisemates olukordadest hakkama. Herem möönis, et erandeid on, kuid: "Üleval hakkavad kõik vahelejäänud astmed hullult kätte maksma."

Juhi tüüpi on tema sõnul iga seitsmes inimene, kuid vaid iga kahekümnes tahab otsustada ja vastutada. Juhte tuleb valida olemasoleva materjali hulgast. Valikuotsuse langetamiseks luuakse iseseisva otsustamise, vastutustunde tekkimise, mõtlemisvõime arengu olukordi, ning määratakse raamid ja piirid, milles juht peab tegema otsuseid. "Selline "küpsetamine" näitab, kes on nõrk ja saab kinga," rääkis Herem, "tugevaid saab hoida ja edasi arendada."

Lati seadmisel on oluline määrata "rahuldav" tulemus. Heremi sõnul on juhil sageli kiusatus hakata nõudma oma lahendust ja alluvat "arendada". "Kui ma temast targem ei ole, miks ma siis üldse olen ülemus," kirjeldas Herem võimalikku mõttekäiku. "Ja siis tuleb tundkahekümnene tagaside, mis on monoloog." Õige tagasiside pikkus on tema sõnul maksimaalselt 20 minutit.

Kaitseväes lati seadmise näiteks tõi Herem: "Võta see mägi kella kaheks." Poliitikud peavad eesmärgiks sageli kõigi elusalt tagasitoomist. "Inimeste kaotamine on drastiline, kuid see pole häbiväärne," selgitas Herem. "See on asi, millest räägitakse omavahel."