Haigekassa pomm eraäridele

Plaan seab kahtluse alla nii mõnegi erahaigla elluhäämise ning on ärevaks teinud ka haigekassa nõukogusse kuuluvad ministrid, kelle hinnangul tõrjutakse nii turult ettevõtlust ja erainvesteeringuid.

Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu ja erahaigla Fertilitase juht Ivo Saarma võrdles tänavu kaheks aastaks välja kuulutatud statsionaarse ja päevaravi mahte haigekassa 2012. aastal konkursil olnud juhtude arvuga (andmed on võetud haigekassa koduleheküljelt – toim) ning leidis, et  enamikul  erialadel on juhtude arvu kahe aasta taguse ajaga võrreldes vähendatud. Paljudel juhtudel viidud koguni nullini. See tähendab, et osa eratervishoiuasutusi uues perioodis haigekassaga lepingut sõlmida ei saagi, mis võib tähendada nende tegevuse lõppu.

Tegu on likvideerimisega. Saarma hinnangul on tegemist eraraviasutuste likvideerimisega, millega alustati tema sõnul juba 2008. aastal, kui ühe hetkega vähendati eraasutustel töömahtu 25% ja enam.  Pealtnäha on pilt ilus: tänavu ostetakse valikupartneritelt isegi pisut enam teenuseid kui 2013. aastal, mil maht oli 36 miljonit eurot. Kasv on 3,3%.Samal ajal eriarstiabi kasv tervikuna on sel aastal 9%.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross toonitas, et suund on vähendada statsionaarset osa ja arendada ambulatoorset ja päevaravi valdkonda. Seega ka valikupartnerite puhul võib olla teemaks, et neilt ei soovita enam niipalju statsionaarset ravi. haiglavõrgu haiglatel on võimekus olemas ja neid käsib seadus eelistada. “Kuid iga juhtumit tuleb eraldi vaadata,” lisas Ross.

Valiku tingimuseks on tema sõnul sel aastal, et statsionaar peab olema 20 kohaga ja voodite täitumus 85%. Valikupartneri juures peab olema tagatud vähemalt poole kohaga arsti töö ja üldkirurgias vähemalt 100 päevakirurgilist operatsioonijuhtu aastas. “Mittehaiglavõrgu haiglad on täiendav võimalus,” rõhutas Ross.

Haigekassa nõukogusse kuuluv rahandus­minister Jürgen Ligi ning sotsiaalminister Taavi Rõivas ei ole haigekassa juhatuse otsusega päri. ­Ligi sõnul on nad küsimuse, kas eratervishoid kavatsetakse ära kaotada, haigekassa nõukogus tõstatanud ning sel teemal on koosolekutel kirglikult diskuteeritud.

Taavi Rõivas kinnitas, et kavatseb ravi rahastamise lepingute teemat haigekassa juhatusega veel kord arutada. “Suure tõenäosusega pole valik lõplik,” märkis ta. “Oluline on, et Eesti tervishoius säiliks eluterve konkurents patsiendi huvides,” rõhutas Rõivas.