RM: nõrk eksport ja vähenev ehitusmaht hoiavad SKPd kinni

"Neljanda kvartali SKP reaalkasv on samas mõnevõrra vastuolus mitmete teiste majandusarengu näitajatega, mis ei andnud põhjust oodatust tagasihoidlikuma tulemuse prognoosimiseks," lisas ta pressiteates.

Tarbijate ja enamiku ettevõtjate kindlustunne on Abeni sõnul viimase poole aasta jooksul pigem paranenud nii Eesti lähimatel naabritel kui ELis keskmiselt, ainukesena on majandusolukord halvenemas Venemaal.

"On lootus, et 2011. aasta kevadel alanud euroala majanduskriisi teine laine on mööda saamas ning kauaoodatud välisnõudluse taastumine võib alata. Aasta lõpus seda veel siiski ei toimunud," märkis ta.

Neljandas kvartalis jätkus maksu- ja tolliameti andmeil majanduses palgatulu kiire kasv (8%) nii töötajate arvu kui keskmise palga suurenemise tõttu. "Ühtlasi püsis elanike tarbimisjulgus, mistõttu olulise positiivse panuse majanduskasvu andis ilmselt jaekaubandus. Pooleteise protsendini taandunud aastane hinnatõus võimaldas jõudsalt kasvatada eratarbimist ning kasutuslubade väljastamine viitab ka eluasemeinvesteeringute hoogustumisele," selgitas Aben.

Tugeva positiivse panuse SKPsse andis töötlev tööstus, kus kiirelt kasvas kõrge lisandväärtusega kütteõlide tootmine. Hästi läks ka puidu- ja toiduainete tootmises ning veel mitmes kõrgemat lisandväärtust andavas harus. Logistika- ja transiidisektoris vähendab Abeni sõnul kasumeid kaubavoogude vähenemine ja tihe konkurents. "Langus jätkus ilmselt ehitussektoris peamiselt mitteeluhoonete osas, mida süvendas sisendite jätkuv kallinemine," ütles ta.

Sarnaselt kolmandale kvartalile oli eksport ka neljandas kvartalis kerges languses. "Kuigi majandususaldus ning tööstustellimuste indeks on euroalal selgelt paranenud, ei ole need veel Eesti väliskaubandusmahtudes avaldunud. Nõrgale välisnõudlusele viitab ka peamiste kaubanduspartnerite ekspordimahtude vähenemine. Tegevusaladest toetas kaupade eksporti puidutoodete ja transpordivahendite väljaveo suurenemine. Sideseadmete väljavedu samas vähenes," märkis ta.

Aasta kokkuvõttes jäi Eesti majanduse reaalkasv rahandusministeeriumi suveprognoosi põhistsenaariumist madalamaks ning langes peaaegu riskistsenaariumis näidatud tasemele. "SKP nominaalne maht on vastanud siiski ootustele ja sellest sõltuvad maksulaekumised on täitnud riigieelarvet prognoositud mahus," märkis analüütik. Järgmine majandusprognoos valmib rahandusministeeriumis aprilli alguseks.

Statistikaameti esialgsel hinnangul jäi Eesti SKP maht neljandas kvartalis aastatagusele tasemele ning kogu 2013. aasta majanduskasvuks kujunes 0,7 protsenti.