Eile hilisõhtul jagas Ukraina keskpank oma kodulehel huvitavat infot ajal, kui riigi president Viktor Janukovitš pidi kohtuma Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Ametliku grivna kurssi raamatupidamistoiminguiks langetati. USA dollar, mis maksis varem 7,99 grivnat, viidi 8,70 grivnale. See on esimene kursimuutus alates 2012. aastast, vahendab Bloomberg.
Lisaks tuleb ettevõtteil oodata vähemalt kuus tööpäeva, et saaks osta valuutat. Eraisikute ligipääsu valuutaturule piirati.
"Keskpangal võib olla keeruline kontrollida olukorda seni, kui ei ole rohkem selgust, kas Venemaa loobub Ukraina päästmisest või asub Lääs Ukrainat abistama," ütles Victoria 1522 Investmentsi analüütik Ben Griffith.
Artikkel jätkub pärast reklaami
USA dollar on maksnud valuutaturul korduvalt viimasel kolmel päeval üheksa grivnat, kuid sulgus eile 8,855 grivnal. Tänavu on grivna kurss langenud 7%.
Bank of America prognoosis, et grivna nõrgeneb sel aastal dollari vastu kümnele.
Eile hüppas Ukraina valitsuse juunis lõppevate võlakirjade tootlus USA dollarite 1,52 protsendipunkti võrra, 16,28 protsendile.
Eraisikud ei tohi osta kuus rohkem kui 50 000 grivna (5647 dollari) eest välisvaluutat. Samuti ei tohi osta valuutat, et maksta ennetähtaegaselt laene tagasi või et investeerida välismaale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ukraina lauljatar Ruslana, kes võitis 2004. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse, kuulutab välja näljastreigi, kui Euroopa Liit ei kehtesta Ukrainale ja eelkõige president Viktor Janukovõtšile sanktsioone.
Eile kukkus Ukraina grivna dollari vastu viie aasta madalaimale tasemele ning Ukraina ametivõimud piirasid eraisikutel ligipääsu valuutaturule.
Esmapilgul võib tunduda, et investeeringud päikeseenergiasse on peamiselt mainekujunduslik žest rohelise agenda kontekstis. Kuid Sun Investment Groupi (SIG), piirkonna juhtiva taastuvenergia projektide arendaja ja praegu 10-protsendilise tootlusega võlakirju emiteeriva ettevõtte asutaja Deividas Varabauskase sõnul räägib suurte Euroopa investorite käitumine hoopis teist juttu.